April 26, 2017

liikuv 160×60

10 kõige kergemini sõltuvust tekitavat ainet

10 kõige kergemini sõltuvust tekitavat ainet

Sõltuvust tekitavaid aineid on palju ning nende sõltuvust tekitav ning ühiskonda kahjustav mõju on väga erinev. Praegu lähtub suur osa maailmast USA-s koostatud seadusest Controlled Substances Act, mis reguleerib mitmete sõltuvust tekitavate ainete tootmist, importi, omamist, kasutamist ja müüki. Kuid selle kohta, millised ained on rohkem või vähem ohtlikud, on ka teistsuguseid arvamusi. Näiteks Briti psühhiaater David Nutti, kes kuulus valitsuse nõunike hulka hetkeni, mil ta tuli lagedale arvamusega, et ecstasy ja LSD on vähem ohtlikud kui alkohol. Tema töödest inspireerituna tulid oma uuringuga välja ka Hollandi teadlased, kes vaatasid, millised ained tekitavad kõige enam sõltuvust. Esikümnesse, mille teile pikemalt lahti kirjutame, mahtusid ka alkohol ja tubakas, vahendab portaal Telegram.ee

 
On mitmeid aineid, mida on kujutatud oluliselt ohtlikemana, kui need tegelikult olla võivad. Sageli on inimestel lihtsam süüdistada oma käitumises pigem tarbitud ainet või taime kui oma iseloomuvigu. Joovastavad ja sõltuvust tekitavad ained toovad kõigest välja selle, mis inimese sees (või tema ümber) varjul on. Nende ainete ohtlikkus ja sõltuvust tekitav potentsiaal on mitmete ainete puhul alahinnatud ja osa puhul ülehinnatud. David Nutti ja tema kolleegide teadustöö põhjal pandi kokku nimekiri 20 ainest, mille puhul hinnati, kui suur on nende kahju kasutajale endale ning kui suur on kahju kasutajat ümbritsevatele inimestele.

Nutti töö tekitas palju kõmu, kuna see erines oluliselt sellest, mida seni on kõige ohtlikemaks aineteks peetud ning seetõttu sunniti Nutti ka loobuma oma ametikohast valitsuse nõunikuna.

soltuvus

Millised ained tekitavad kõige enam sõltuvust?

Sõltuvuse kujunemisel mängivad rolli mitmed asjaolud – geneetiline eelsoodumus, sotsiaalne keskkond, sõbrad ja nende suhtumine narkootikumidesse ja majanduslik olukord. Kuid igal joovastaval ainel on lähtuvalt nende keemilisest koostisest oma sõltuvust tekitav potentsiaal ning inspireerituna Nutti uuringutest panid Hollandi teadlased kokku nimekirja 19 kõige enam sõltuvust tekitavast ainest (17 ebaseaduslikku uimastit pluss alkohol ja tubakas), milles määratakse nende sõltuvuse potentsiaal skaalal 0–3.  Toome nimekirjast välja 10 enam sõltuvust tekitavat ainet.

  • Heroiin – 2,89
    Heroiin leiutati algselt ravimina, kuid veidi peale selle kasutuselevõttu hakati mõistma, kui tugevat sõltuvust tekitav see aine tegelikult on. See on üks levinumaid narkootikume, mida kasutab regulaarselt hinnanguliselt 50 miljonit inimest üle maailma. Sellel on väga ebameeldivad võõrutusnähud ning hea lahustuvus rasvas (tungib kiirestiajusse), mis teeb sellest maailma kõige enam sõltuvust tekitava aine. USA riikliku sõltuvuste instituudi (National Institute on Drug Addiction) hinnangul jääb sõltuvusse 23% inimestest, kes on korra heroiini tarvitanud.
  • Kräkk-kokaiin – 2,82
    Kräkk on tavalise kokaiini odavam ja palju ohtlikum vorm. Seda on teiste ainetega segatud ja “küpsetatud“ ning enamasti tarbitakse seda suitsetamise teel. Kuigi sellel on tavalise pulbrilise kokaiiniga sarnane keemiline koostis ja mõju, annab suitsetamine kiirema ja intensiivsema mõnutunde, mis kestab lühemat aega. Selle tohutu sõltuvust tekitav toime tekib selletõttu, et tugevale eufooriale järgneb väga järsk meeleolu kukkumine, mille tõttu on kasutaja depressiivne, väsinud ja kergesti ärrituv. Seetõttu otsivad kräki kasutajad pidevalt viise, kuidas sõltuvust toita. Kräki sõltuvus on palju enam levinud kui tavalise kokaiini sõltuvus – vaid USA-s oli aastal 2010 hinnanguliselt 500 000 aktiivset kräkisõltlast.
  • Nikotiin – 2,82
    Sõltuvusainetest kolmandal kohal olev aine on täiesti legaalselt kättesaadav arenenud maades alates täisealiseks saamisest ning arengumaades veel varem. Kuigi see ei põhjusta samasugust joovet nagu heroiin või kräkk, on selle sõltuvus bioloogiliselt sarnane. Nikotiini peetakse üheks kõige enam sõltuvust tekitavaks aineks läbi ajaloo ning keskmiselt kolmandik neist, kes on mingi perioodi vältel suitsetanud, jäävad sellest sõltuvusse. Võttes arvesse selle turundust ja kättesaadavust ning pikaajalise kasutuse tagajärgi, on tegemist väga tõsise probleemiga. Ameerikas on umbes 50 miljonit nikotiinisõltlast ning iga viies surm on pikaajalise suitsetamise tagajärg.
  • Metadoon – 2,68
    Selle abil ravitakse heroiinisõltuvust nind kliinilises keskkonnas peetakse seda ainet heaks vahendiks. Sõltlased harjuvad metadooni mõjuga kiiresti ning kasutavad seda selleks, et heroiini ärajäämanähtusid ennetada. Kuid probleem on selles, et metadooniga harjumine on tegelikult metadoonist sõltuvusse jäämine.
  • Metamfetamiin – 2,24
    See on  on amfetamiini teisend, mille mõju on kiirem ja tugevam kui amfetamiinil. Imiteerides neurotransmitterite tööd, “õpetab” see kiiresti ajule, et seda ainet on  pidevalt juurde vaja. See jäljendab mõnuhormooni dopamiini ja elevil olemise kemikaali norepinefriini mõju, kahjustades samas keha loomulikke dopamiini ja norepinefriini mehhanisme. Nende kehaomaste ainete tootmine väheneb ja vajadus narkootikumide järele tõuseb. Metamfetamiini sõltuvusega kaasneb suur hulk raskeid kõrvalnähtusid nagu tõsised meeleolukõikumised, lühimälu kadumine, närvisüsteemi kahjustus ning isegi surm.
  • Alkohol – 2,13
    Teine legaalne ja sageli tarbitav aine, mis mahub kümne kõige enam sõltuvust tekitava aine sisse. Alkohol on lihtne ja efektiivne mõnuaine, mille ärajäämanähud võivad olla surma põhjustavad. Alkoholisõltuvus on üle maailma väga levinud, hinnaguliselt on Põhjamaades ja Ida-Euroopas selle esinemissagedus suurem kui Lõuna-Euroopas. USA-s on umbes 7% elanikest alkoholist sõltuvuses või kuritarvitab seda.
  • Kokaiin – 2,13
    Kokaiin on tugevalt harjumust tekitav narkootikum. Kuigi see on nimekirjas allpool nikotiini ja alkoholi, on selle mõju kasutajale palju raskem. Kokaiin pidurdab dopamiini tagasiimendumist ajus, mille tõttu väheneb aja jooksul dopamiiniretseptorite arv. Mida vähem on dopamiiniretseptoreid, seda enam nõuab keha narkootikumi ning seda vähem aitab loomulik dopamiin meeleolu parandada. See ei hävita neid retseptoreid täielikult, mistõttu seda peetakse vähem ohtlikuks kui metamfetamiini, kuid selle kiire mõju ja kiire tolerantsi teke toovad selle aine esikümne hulka.
  • Amfetamiin – 1,95
    Erinevat tüüpi amfetamiinid ei ole küll nii tõhusad kui metamfetamiin, kuid need toimivad samal moel, põhjustades kiiret tolerantsi teket ning soovi aina tihemini või suuremates kogustes tarbida. Võõrutusnähud põhjustavad tõsist depressiooni, ärevushoogusid ning tugevat kurnatust.
  • Bensodiasepiinid (rahustid) – 1,89
    Need retsepti alusel väljastatavad ärevuse vastased ravimid suurendavad ajus neurotransmitteri GABA tõhusust, mis toob kaasa ärevuse vähenemise. Kuna keha harjub nende ravimitega väga kiiresti, siis nendest loobumine toob kaasa rasked võõrutusnähud koos ärrituvuse, ärevuse ja paanikahoogudega. See on loomulikult piisav põhjendus, et kiirustada uue retsepti järele ja apteegist legaalselt sõltuvusainet omandada.
  • GHB – 1,71
    Seda lõõgastit ja levinud klubinarkootikumi tarvitatakse sageli koos alkoholiga. Selle mõju hajub kiiresti ning võõrutusnähutudena esineb unetust, ärevust, peapööritust ja oksendamist. Eelkõige seisneb selle sõltuvust tekitav potentsiaal selles, et GHB-l on alkoholiga vastastikku toimet võimendav mõju.

 

Kofeiin ja kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirup

Nimekirjas ei ole mitmeid aineid, mis on tunnistatud tugevat sõltuvust tekitavateks, nagu kofeiin ja kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirup.

Kofeiinist jääb sõltuvusse pea kolmandik selle regulaarseid tarbijaid ning see on üks enam levinud stimulante, mida leidub suuremal või vähemal määral mitmetes toitudes ja jookides lisaks kohvile. Kofeiinist võib tekkid füüsiline sõltuvus, mille võõrutusnähtudena on välja toodud peavalud, lihasevalud ja lihasjäikus, letargia, iiveldus, oksendamine, depressioon ja ärrituvus.

Kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirup võib põhjustada kokaiinisõltuvuse laadset käitumist ning seda peetakse osaliselt globaalse ülekaalulisuse epideemia põhjuseks.

 

Kanep

Hollandi teadlaste koostatud nimekirja esikümnes ei ole välja toodud ka kanepit – taime, mis on enamuses Euroopa riikides ja USA seaduste kohaselt keelustatud kui kõrge kuritarvitamise riskiga aine. Võrreldes teiste joovastavate ainetega, on see suhteliselt ohutu ja oluliselt väiksema sõltuvust tekitava potentsiaaliga kui mitmed teised legaalsed või illegaalsed ained. Kanepist on maalitud väga tumedates toonides pilt, väites, et see viib raskemate narkootikumide juurde, põhjustab vaimset mandumist ja suurendab skisofreenia kalduvust. Kuid viimase aja teadusuuringud näitavad pigem, et need väited ei põhine neutraalsetel teadustöödel ja epidemioloogilistel uuringutel.

Teadvuse seisundit mõjutavate ainete klassifikatsiooni metoodika ei ole väga spetsiifiline ega läbipaistev, mis vähendab nende usaldusväärsust ja tähtsust hariduslikul eesmärgil. David Nutti  välja toodud ainete kahjulikkuse edetabelis on näiteks alkohol esikohal, kuid omati ei ole see keelustatud. Ainete keelustamisel on oluline arvesse võtta seda, kui suur on nende reaalne sõltuvust tekitav potentsiaal ning kahju tarvitaja enda ja tema lähedaste füüsilisele ja vaimsele tervisele. Ning selle otsustamine peaks toimuma läbipaistva ja süsteemse metoodika põhjal, mis põhineb sõltumatutel teadustöödel ning on paindlik, kuna inimkonna teadmised täienevad pidevalt ja seetõttu tuleb ka mängureegleid vastavalt muuta.

Post source : Telegram

Related posts