September 27, 2020

VAU, millise kuuma foto on Helen Adamason endast üles pannud – koos mõttega…

VAU, millise kuuma foto on Helen Adamason endast üles pannud – koos mõttega…

 

View this post on Instagram

 

A post shared by H E L E N A D A M S O N (@helenadamson) on

Ma olen läbi elu tundnud end kohutavalt halvasti, kui olen saanud mõne olulise taipamise, tundnud, et olen muutunud ja mõne aja pärast teen ikka vea, mis tundus olevat seljatatud. Näiteks, ma saan aru, et iga emotsiooni pealt ei saa, ega tohigi reageerida. Ma suudan enamuse ajast seda rakendada, end kõrvalt jälgida ja siis, aegajalt juhtub ikka, et ma kukun vanasse mustrisse tagasi.
☆⁠
Kunagi elasin seda tohutult raskelt üle! Pettusin endas, maailmas ja tekkis lootusetuse tunne, et ma ju oskasin paremini, ma ju tean, ma ju mõistan, kuidas ma sain eksida? Tekkis tunne, et ühel hetkel olen teadmiste poolest justkui ülikooli doktorikraadiga lõpetanud, ning järgmisel alustan lasteaia esimesest rühmast.
☆⁠
Ma tean, olen osanud liigse enesekriitilisusega elu päris keeruliseks elada, kuid ma usun, et ma pole ainus. Tihti on inimesed enda vastu üsna karmid ja endalt oodatakse perfektsust, nii nagu minagi seda teinud olen.
☆⁠
Kuid, nagu minu terapeut mulle meelde tuletab, kui ma endaga liiga karm olen, et vanad mustrid on väga väga visad kaduma. Nõuab tahet ja kindlameelsust, et nendest mustritest, mis on meile ilmselt juba lapsepõlves sisse juurdunud, vabaneda.
☆⁠
See on nagu umbrohuga, ühel hetkel nopime aiamaa tühjaks, juurime umbrohu välja. Kuid kusagil maapõues, sinna kuhu me ei näe, on mõni umbrohu juur endiselt alles. Ootamas õigeid tingimusi, et nina taas mullast välja pista ja paljunema hakata.
☆⁠
Sama on meie alateavusega, meie jaoks ei ole käega katsutavad kõik mustrid, mis võivad soodsate tingimuste kokkusattumusel avalduda. Nad on juurdunud väga sügavale meie olemusse. Ei maksa lasta pead norgu, kui mõni umbrohulible hakkab taas kasvama, oluline on tähele panna ja mitte lasta tal vohama hakata, nõnda, et kogu aed rohtu kasvab.
☆⁠
On hetki, kui on keeruline oma mõtete aia eest hoolitseda, sest elus on raskemad perioode, mis panevad tahtma alla anda. Kui kunagi kestsid mul need lootusetuse perioodid päevi, isegi nädalaid, siis nüüd on olukordi, kus ma langen tagasi vanasse mustrisse, katastrofiseerin, kaotan eluisu, aga seda paariks tunniks. Seejärel tõmban umbrohu välja, peatan end, vaatlen kõrvalt ja olukord möödub kiiresti 🧡

 
error: Content is protected !!