Kui Jack Robinson oli ainult 4 aastat vana, jättis ta endast maha kaksikvenna, õed, ema ja isa.
2014. aasta jaanuaris diagnoositi Jack’il ajukasvaja ja enne oma 5. sünnipäeva ta suri.
Jack’i surmast on möödas 3 aastat. Ema Marie külastas 1. aprillil poja hauda, et tähistada Jack’i surma aastapäeva.
Väriseva häälega palus Marie lahkunud pojal “näidata emale märki”. Hetked mis järgnesid, olid unustamatud.
Sekund peale palvet juhtus see:
Väike punarind lendas ümber Marie ja maandus lõpuks tema jalale – linnuke ei kartnud üldse. Kui lind läks ja istus lähedal asuvale hauakivile, sai Marie võtta oma telefoni ja selle jäädvustada.
Lind lendas uuesti ja maandus naise käe peale.
Linnuke vaatas naisele otse näkku ja ühel hetkel maandus ta õlale ning nokitses teda paar korda.
Tavaliselt arg lind oli Marie suhtes jultunult kartmatu ja naine teadis… punarind pidi olema see märk, mida ta Jack’ilt palus.
See tõi naisele pisarad silma. Ta võttis seda kui märki Jack’ilt.
Mida iganes mõtled sina sellest hetkest, sai leinav ema ebatavalisest kohtumisest rahu ja lootust. Kas see oli siiski märk Jack’ilt? Kes teab.
Kõik mida teame on see, et väike punarind tegi Marie südame jaoks rohkem kui ükski sõna kunagi suudaks.
Kokkusattumus või ime? Selle jätan sinu otsustada…