Nad tundsid teineteist umbes 5 aastat ja olid koos olnud sellest 3-4 aastat. Kõik kulges suurepäraselt. Naine kohtus mehe perekonnaga ja ta meeldis neile.
Peale abiellumist, vähem kui kuu aja pärast, said nad teada, et naine on rase. Ikka juhtub. Nad kasutasid küll kondoome, aga vahet ei olnud, sest sellist asja ju ikka juhtub. Paaril korral kasutasid nad väljatõmbamise meetodit.
Nad liikusid oma abielus edasi nagu planeeritud. Mees oli kindel, et armastab seda naist ja arvas, et kõik läheb hästi.
Varsti pärast pulmi ei olnud asjad siiski enam päris endistviisi. Mees tundis naisega mingit vahemaad ja tajus kummalist käitumist.
Ühel hetkel aga avas naine ennast mehele ja tunnistas, et laps võib olla ei tema oma.
Ilmnes asjaolu, et rasestumise perioodil oli naine käinud ka ühel peol oma sõbrannaga ja õhtu oli lõppenud võõra mehega purjuspäi vahekorras olemisega. Naine ei teadnud isegi mehe nime ja vaevu mäletas, milline too välja nägi. Naine kahetses tehtut sellest hetkest saati.
Mees oli šokeeritud ja tuim ning tal ei olnud õrna aimugi, kuidas reageerida.
Mees tegi ettepaneku teha isadustest ja naine oli nõus.
Kogu see aega ei teadnud mees, mida ta teeb siis, kui laps ei ole tema oma.
Nad tegid isadustesti protseduuri ära hoolimata sellest, et see ei olnud odav, sest mees tahtis teada.
Ilmneski asjaolu, et ta ei olnudki selle lapse isa! Ta ei suutnud seda uskuda. Tema abikaasa, naine, keda ta armastas, pettis teda ja oli rase kellestki teisest.
Mees ei teadnud, mida teha. Osa temast armastas naist ja teadis, et naine armastab teda, kuid teine pool temast ei suutnud sellega toime tulla.
Naisel ei olnud sissetulekut, ega perekonda, ainult mõned sõbrad.
Osa mehest tahtis lahutust või abielu tühistamist, kuid ta ei teadnud, kas see oleks õige tegu. Ta teadis, et kui ta naise maha jätaks, kannataks ta nii emotsionaalselt kui finantsiliselt. Samas mõistis mees, et kui ta lahutab, siis ei ole tal lapse ees kohustusi, kuna too ei olnud tema oma.
Mees teadis, et naine tegi vea ja armastas teda sellest hoolimata. Seda võib juhtuda ükskõik kellega…
Mees oli segaduses ja otsustas minna vaiksesse kohta. Ta läks kirikusse, kus ta istus pikka aega ja palus Jumalalt abi. Üks vanem paar märkas teda ja lähenesid talle. Nad uurisid, et mis tal viga on. Mees hakkas nutma ja rääkis neile kõigest ning selgitas oma dilemmat. Vanapaar ütles, et kui mees naist tõeliselt armastab, siis ta andestab talle ja aktsepteerib tema last. Kui naine siiralt kahetseb, siis mees peaks andma talle võimaluse. Armastus aitab üle saada kõikidest tõusudest ja mõõnadest. Vanapaar oli kindel, et nendest saab suurepärane paar ja lapsevanemad.
Kusagil sügaval südames hakkas mees antud nõu üle juurdlema ja tundis ühtäkki sisemist rahu.
Sellest on nüüdseks möödunud paar aastat ja nad on õnnelikus abielus koos oma väikse tütrega, kes läks just lasteaeda. Tema tütar on tema parim sõber ning tema ja ta naine ei ole kunagi varem armastanud teineteist nii, nagu nad seda täna teevad.
Kas sina oleksid võimeline selliseks otsuseks?