Esileht Arvamused HARRI KINGO: Uus elu prügilaos – Riik on võtnud suuna, et riik enam prügi sorteerimisega ei tegele…

HARRI KINGO: Uus elu prügilaos – Riik on võtnud suuna, et riik enam prügi sorteerimisega ei tegele…

Uus elu prügilaos
—-
Riik on võtnud suuna, et riik enam prügi sorteerimisega ei tegele. Sellega peavad nüüd tegelema inimesed ise. Meil on 5 erineva prügi kategooriat, mis tuleb paigutada erinevatesse elumaja juures asuvatesse suurtesse prügikonteineritesse. Prügi sunnitakse inimesi sorteerima ja hoiustama sorteerimata prügi kõrge maksustamisega.

Viis erinevat konteinerit elumaja juures viie erinevat sorti prügi jaoks eeldab inimestelt prügi samasugust eelnevat viieks sorteerimist ja hoiustamist omas kodus. Vajalik on kodus leida koht, kus sellist prügi viieks sorteerimist toimetada ja leida oma kodus ka koht viie erineva tubase konteineri paigutamiseks. Seejuures on kodune prügi hoiustamine paratamatu – keegi ju ükshaaval banaanikoort, kommipaberit või klaaspurki väljas asuvasse suurde konteinerisse viima ei hakka.

Suur enamus meie inimestest elavad kortermajades. Tallinnas näiteks Mustamäel, Lasnamäel, Õismäel, kesklinnas. Samasugused rajoonid ja korterelumajad on igas meie linnas ja alevis. Vanemates elumajades on köök tavaliselt eraldi ruum, kuid on väike. Uuemates elumajades on köök tavaliselt samuti väike, aga halvem veel – köök on osa elutoast, kus elatakse.

 

Meie elumajade ja eluaseme köökide konstruktsioon on reeglina selline, et seal pole mingit eraldi pinda ei prügi sorteerimiseks, ei ladustamiseks. Reeglina mahub köögisektsiooni vaid üks väike kodune prügikast ühe kilekoti prügi jaoks. Sellised on praktiliselt kõik meie kodused köögid. Mingeid avaraid tingimusi prügi sorteerimiseks ja ladustamiseks pole ka eramajades.

Kui nüüd elanikelt nõutakse prügi sorteerimist ja ladustamist oma kodus, siis see tähendab vanemate majade korral, et köök muudetakse prügi sorteerimispunktiks ja prügilaoks, uuemates majades aga, et selliseks muudetakse korteri suurim ja enim kasutatav tuba – elutuba. Meie korterid ja meie köögid on selliselt projekteeritud, et sinna oma kodust prügi sorteerimispunkti ja prügiladu luua pole võimalik ilma, et inimeste elamistingimused omaenda kodus ei halveneks märgatavalt – et inimeste kodud ei täituks prügiga.

Minul konkreetselt pole oma kodus, oma köögiga elutoas kohta lisaks ühele veel neljale prügikonteinerile. Pole kohta ka magamistoas, kabinetis ega esikus. Pole. Uue ja suurema köögisektsiooni ehitamine ei ole samuti mõeldav – maksaks üle mõistuse palju ja mul pole seda suuremat ka kuhugi paigutada.

Peame protesteerima riigi selliste plaanide vastu. Kui me oleme sunnitud tegelema prügi sorteerimise ja hoiustamisega oma kodudes, kus see pole võimalik ilma, et meie kodud muutuksid prügimäe filiaalideks, siis halvenevad kõigi meie elamistingimused väga suurel määral. Hakkame elama keset prügi. Meil saab olema piinlik isegi kutsuda endale külalisi. Elamine keset prügiladu saab meie elu standardiks.
Miks me oleme nõus riigi selliste plaanidega? Miks me vaikime? Miks me ei protesteeri? Miks me vastu ei hakka?

Nendele kodukonteneritele mu kodus ruumi ei ole. Mu elutuba pole prügiladu. Ma ei taha elada prügimäel.

Viimased uudised