Ma mõistan, et vahel mõistetakse hukka üks või teine tegu. Ma mõistan sisukat argumentatsiooni ja diskussiooni.

Ma mõistan erinevaid maailmavaateid ja seisukohti. Ma mõistan, et kõigil on õigus oma arvamust avaldada.

Ma mõistan väga palju.

Aga mida ma ei mõista…

Ma ei mõista seda voogavat, matslikku ja labast kõnepruuki!!! Ma ei mõista, kust see on meie, eestlaste, sisse tulnud.

Kas seda tõesti õpetatakse koolides? Või on tõesti teatud osa meie armsatest kaaskodanikest seestpoolt nii kohutavalt katki, räsitud ja lõhestunud, et nad ei oskagi intelligentset, viisakat ja mõistlikku keelt kasutada?

Miks on inimeste sees nii palju labasust, õelust, kurjust ja viha? Miks seda loobitakse teiste pihta nagu sõna polekski enam relv, vaid mürsk???

Kes on neile õpetanud seda ülimalt labast ja rõvedat keelekasutust? Kas emad? Isad? Sõbrad? Kes???

Ma ei mõista, ma tõesti ei mõista!

Küsimus jääb: miks?

Miks ei suuda inimene oma arvamust väljendada viisakal, mõistlikul ja intelligentsel moel?

Sõnad kannavad energiat, ja igal meie lausel on jõud. Millist maailma me loome, kui meie keel on täidetud vihaga?

Kas mina sõiman sellisel, labasel ja banaalsel moel oma laulusõnades teid??

Ma räägin ka oma elulooraamatus pikemalt oma elu ühest kõige kohutavamast õppetunnist.

Noorena kasutasin ma julma ja hoolimatut kõnepruuki kalli inimese vastu.

Need karmid, rõvedad ja halastamatud sõnad jäid minu öeldutena talle kahjuks viimasteks! Ja uskuge mind – seda taaka ja pisaramerd kannan ma siiani oma hinges.

Ma ei soovi, et keegi teine peaks midagi sellist läbi elama – ei see, kes selliseid sõnu kuuleb, ega ka see, kes neid ütleb. Meie sõnad kannavad kaalu ja jälgi, mis võivad jääda terveks eluks. Õppigem rääkima nii, et meie sõnad ehitaksid, mitte ei hävitaks.

Aitame üksteisel luua keskkonda, kus austus ja hoolivus on meie keele aluseks, palun!

Õppigem kuulama, mõtlema ja rääkima nii, et meie sõnad ehitaksid, mitte ei lõhuks, palun!

Ma tõesti palun!

Ja võite ka seda postitust sama julgelt palun jagada – nii nagu jagatakse erinevaid pilastavaid, pilkavaid ja labaseid meeme teistest eestlastest – ka haigetest inimestest kelle üle naeravad pealtnäha täiesti terved ja mõistlikud inimesed!