Minu mõtteid maamaksust, Tartu volikogus, kus arutati maamaksu TÕUSU.
Esitasin küsimused:
Kõigepealt, maamaks ei tõuse, maksud ja hinnad ei tõuse ise, neid tõstetakse. Riiklikke makse tõstab valitsus, kohalikke makse tõstab kohalik valitsus, Tartu maamaksu tõstame MEIE siin.
Nõuk ajal kuulus maa riigile, ja inimene sai seda kasutamiseks rentida, ja maksis selle eest maamaksu, see oli mõni rubla, nagu ma mäletan.
Meie ajal kuulub maa omanikule, paljud on selle välja ostnud, kas eelmiselt omanikult või riigilt, – mis ÕIGUS on nüüd riigil selle maa eest maksu nõuda?
Miks meil üldse on selline asi nagu maamaks? Kas maa omamine on ka kahjulik asi? Kas see on karistus selle eest, et keegi tahab maad harida või metsa kasvatada? Miks peab maa omanik maksma renti sellele, kes ei ole maa omanik, kes ei niida sealt muru, ei hoolitse haljastuse eest?
+
Sain vastuseks, noh, et mida kõike selle maksurahaga tehakse jne. Loogiline jutt oli. Aitäh.
Tegin siis ka sõnavõtu selle kohta:
Vastus mu küsimusele oli selge, aga see oli poliitiline õigustus maamaksule, seda on alati võimalik välja mõelda, meil on selleks palju kõrgepalgalisi ametnikke, kes kantseliidist kubiseva seaduseelnõu kokku keevitavad. Ma küsin, mis õigus on meil maa omamise eest maksu nõuda, ja mida selle kogutud maksuga tehakse, mida see kohalik valitsus sellele maaomanikule selle eest vastu annab? Sain sellele mingi vastuse, aga kas ei peaks see maks olema võrdselt jaotatud inimeste vahel, kas see, kellel on suurem maa, kasutab teed rohkem või raskemini kui see, kel on vähem maad?
Inimene ostab endale maa ja hakkab selle eest hoolitsema, istutab kauni iluaia ja kasvatab ka aedvilja, teeb meie keskkonnale ju suure teene. Aga siis tuleb ametnik ja istub talle selga ja hakkab arvutama, missugune on maa maksustamisindeks, ühesõnaga: kui palju ta sellest valitsusele saaks kühveldada. Kuidas see saab õiglane olla? Minu talupojamõistus seda küll ei võta. Tehke see mulle selgeks.
Öeldakse, et üksikisiku vägivald on kuritegu, aga riigi vägivald on seadus.
Ja miks me kunagi ei ütle ausalt, et kallis rahvas, meie siin TÕSTAME nüüd makse, sest meil on lisaraha vaja. Sest me oleme maksumaksja raha liiga kergemeelselt ära raisanud. Et see on meie isekas soov lihtsalt rahvalt rohkem raha kätte saada? Sest meie ise oleme oma ilmselt saamatu tegutsemisega tõstnud hindu ja inflatsiooni ja elukallidust. Elektrihinnad on ju nii kõrgele kruvitud otseselt riigi valitsuse, teie valitsuse süül, lugupeetud koalitsioonipoliitikud.
Kui rahva elu läheb kellegi valitsemise ajal halvemaks, siis on see valitsus ju läbikukkunud. Äkki peaks ta siis lahkuma ja andma teistele võimaluse, ehk nemad saavad paremini hakkama? Kas pole nii?
Äkki jätaks selle maamaksu siin vähemalt praegu tõstmata, siin, Tartus, linnas, mis on lubanud kõiki võrdselt kohelda? Sest tegelikult ei ole meil selleks õigust.