Kujutage ette, et lebate voodis ja olete uinumas, kui järsku tunnete seda. Seda piinavat valusööstu, milleks on jalakramp. See võib olla ehmatav ja valus kogemus ning võib juhtuda igal hetkel, kuid kas olete mõelnud, mis seda põhjustab?
Lihaskrampe põhjustavad lihaskiud. Harilikult need lõdvestuvad ja pingulduvad vastavalt Teie liigutustele. Kui teete aga liigutuse, milleks keha ei ole valmis, võivad need pingulduda liiga tugevalt, mis põhjustabki krambi. Kuid on palju muid tegureid, mis võivad krambi tekkimisele kaasa aidata.
1) Kui teete liiga palju trenni. Sportlastel kipub krampe sagedamini esinema hooaja alguses. Seda seetõttu, et keha ei ole harjunud intensiivse treeninguga ja vajab aega harjumiseks, sest järsult sagenenud treeningud on šokk organismile. Kui lihased saavad intensiivse treeningu käigus kurnatud või isegi vigastatud, on tõenäoline, et sellega kaasnevad lihaskrambid. Püüdke endale mitte liiga teha ja kui ees seisavad intensiivsed treeningud, proovige oma keha sellega järk-järgult harjutada.
2) Vananemine. Lihaskrambid on veel üks paljudest vanadusega kaasnevatest asjadest, mida kindlasti pikisilmi ootate. Mida vanemaks saate, seda suurema tõenäosusega tekivad lihaskrambid. Seda seetõttu, et lihaste vananedes ei suuda need enam nii kiiresti reageerida, mistõttu teete järjest enam selliseid liigutusi, milleks lihased ei ole valmis.
3) Vedelikukaotus. Lihaskrambid on üks paljudest põhjustest, miks tasub oma keha vedelikutaset hoida. Kui Te ei joo piisavalt vett, võib see lihastele rängalt mõjuda.
4) D-vitamiini vaegus. Seda olete ilmselt varemgi kuulnud. Kui organismis on vähe D-vitamiini, võivad krambid olla kerged tekkima.
Sama tagajärg on kaltsiumi- või magneesiumivaegusel, nii et viibige vahel päikese käes, jooge rohkem piima ja sööge rohkem mandleid.
5) Rasedus. Rasedatel naistel võib sagedamini esineda tugevaid lihaskrampe, seda eriti raseduse kolmandal trimestril.
6) Tõsine haigus. Kui kogete tugevaid krampe sageli ja pika aja vältel, pöörduge kiiresti arsti poole, sest see võib olla märk tõsisemast tervisemurest.
Sagedasi lihaskrampe on seostatud hulga erinevate haigustega nagu Parkinsoni tõbi, sclerosis multiplex ehk polüskleroos, Huntingtoni tõbi ning kilpnäärme- või neeruprobleemid.
7) See võib olla põhjustatud ka millestki muust. Kui ükski nimetatud variantidest ei selgita Teie krampide teket, võtke teadmiseks, et vahel võivad lihaskrambid esineda ilma otsese põhjuseta ja tekkida isegi magamise ajal.
Teate nüüd, mille sümptom või tunnus võib lihaskrampide esinemine olla, kuid mida saate nende vastu ette võtta? Alustuseks võib krambi tekkides valusat kohta ringjate liigutustega õrnalt masseerida. Kui krampe põhjustab D-vitamiini vaegus, on nii selle kui ka kaltsiumi jaoks saadaval toidulisandid. Ärge unustage liikuda värskes õhus ja püsida füüsiliselt aktiivne, kuid ärge tehke endale liiga. Sooritage enne ja pärast treeningut venitusharjutusi, jooge piisavalt vett ning krampide esinemine peaks tunduvalt vähenema.