Nahk on meie keha suurim organ – ja üks olulisemaid meie ellujäämiseks –, kuid me kohtleme seda harva sellise armastuse, hoole ja austusega, mida see väärt on.
Verevalumid, põletused, villid – meie nahk peab taluma palju, aga kuidas me selle kõige eest tasume? Me eirame märguandeid, mida nahk meile saadab!
Sünnimärgid, tedretähnid ja hemangioomid tunduvad väikeste asjadena, kuid need võivad märku anda tõsistest probleemidest, sealhulgas melanoomist, mis on kõige ohtlikum nahavähi vorm.
The Skin Cancer Foundationi (nahavähi sihtasutus) andmetel sureb iga 57 minuti järel üks inimene melanoomi tõttu ning kui Teil on olnud elu jooksul enam kui viis päikesepõletust, suureneb melanoomi haigestumise tõenäosus enam kui kaks korda.
Siiski on olemas viisid nahavähi tunnusmärkide ja sümptomite tuvastamiseks. Vaja on vaid meelde jätta need lihtsad märksõnad ABCDE-meetodil:
A: asümmeetria
Normaalne healoomuline sünnimärk peaks olema sümmeetriline. See tähendab, et kui tõmbaksite joone läbi sünnimärgi keskpaiga, näeksid mõlemad pooled ühesugused välja.
Võimalikud melanoomi haiguskolded ehk kahtlased sünnimärgid, millele tähelepanu pöörata, on tavaliselt ebakorrapärase kujuga, seega tasub arstil lasta asümmeetrilised sünnimärgid üle vaadata.
B: servad (borders)
Sünnimärkidel, mis ei sisalda vähirakke, on siledad ja ühtlased servad. Nende piirjooned on tavaliselt selged ja seega on sünnimärgid konkreetse kujuga.
Melanoomi haiguskollete servad on sakilised, ebaühtlased või hägusad. Neil ei ole selget kuju. Sellised sünnimärgid võivad sisaldada vähirakke ja need tuleks arsti poolt üle vaadata.
C: värvus (color)
Kahjutu sünnimärk on tavaliselt üleni beež või pruun. Värv on ühtlane ja sünnimärgi piires pidev.
Melanoomi haiguskolde tunnuseks võib olla erinevate värvide ja toonide esinemine. Ebaühtlane värvijaotus võib olla märk vähirakkude olemasolust.
D: diameeter
Healoomulised sünnimärgid ei ole tavaliselt läbimõõdult suuremad kui 6 mm – see on umbes sama suur, kui kustutuskumm pliiatsi otsas.
Kui sünnimärk on suurem, võib see olla märk melanoomi haiguskoldest, mistõttu arst peaks selle üle vaatama.
E: haiguskolde evolutsioon
Kui sünnimärgi kuju, värv või suurus on märgatavalt muutunud, võib see olla märk melanoomi haiguskoldest.
Melanoma Research Foundationi (melanoomiuuringute sihtasutuse) sõnul võib Teie elu päästa lihtsalt see, kui teate, mis on Teie kehal tavapärane.
Kui Teile tundub, et nahal on tekkinud muutused, pöörduge kohe dermatoloogi poole.
Kuidas kaitsta oma nahka ja ennetada vähki?
Alustuseks peaks päikesekaitsekreemi kasutama iga päev, mitte ainult siis, kui olete rannas või mujal päevitamas. Kuna nahale on väga kahjulik nii UVA- kui ka UVB-kiirgus, tuleb kontrollida, et kreem kaitseks mõlema vastu ning sisaldaks kaitsefaktorit (SPF) vähemalt 15.
Hoiduge solaariumi külastamisest, sest päevituslambid tekitavad otsest UVA- ja UVB-kiirgust. Samuti põhjustavad need naha enneaegset vananemist ja võivad tekitada silmahaiguseid või vähki.
Vaadake läbi iga sentimeeter oma kehast, mitte vaid kõige lihtsamalt ligipääsetavad kohad. Kuigi melanoom tekib kõige sagedamini sinna, kuhu paistab otsene päike, võib see alguse saada kõikjal. Kontrollige oma jalgu, varbaid, küüntealust nahka ja intiimpiirkonda.
Lõpetuseks on parim viis nahavähi ennetamiseks iga-aastane ülevaatus dermatoloogi poolt. Sellega võivad kaasneda lisakulutused, kuid millise hinna saate määrata oma elule? Lubage arstil end üle vaadata ja kontrollida kõiki sünnimärke.