Teadlased on hakanud selle põhjustest nüüd aru saama. See nähtus on tuntud kui “uinumisvõpatus.”
Teadlased on tähele pannud, et “uinumisvõpatus” esineb kõige sagedamini siis, kui keegi jääb suurest kurnatusest väga kiiresti magama.
Esimestes unefaasides aeglustuvad sinu südame löögisagedus ja hingamine kiiresti. Vahel kui keegi on väga kurnatud, läbib aju selle unefaasi liiga kiiresti ja aju arvab, et oled suremas ja süsteemid seiskuvad. Seejärel reageerib keha kiiresti kemikaalide raputusega, mis su üles võpatavad. See on “uinumisvõpatuse” teooria.
Teine mõistatus on kukkumise nägemine, mida inimesed oma unenägudes vahetult enne ärkamist kogevad. Üks võimalus on, et unenägude loomisega tegelevad aju osad üritavad ootamatut ärkamise tungi mõista ning selle tulemusena luuakse unestsenaarium. See on hetkel ainult teooria ja selle kinnitamiseks on vaja rohkem uurida.