Kaja Kallas istus ühel päeval oma kabinetis ja mõtiskles, kuidas teha riigi majandusele head. Järsku tulid tema meelde lapsepõlve mälestused, kuidas ta isa, Siim Kallas, oli rääkinud talle muinasjutte Euroopa Liidu eelarvest.
Oli kord üks pisike riik nimega “Eestimaa”, kus kõik elanikud sõitsid ringi uhkete autodega. Ühel päeval otsustasid Eestimaa elanikud, et nad tahavad olla osa suurest ja võimsast “Euroopa Liit” nimelisest liidust. Nende juhiks valiti tark ja kogenud Siim Kallas, kes viis Eestimaa liidu sisse.
Kuid Euroopa Liidus olid ka teised riigid, kes tahtsid Eestimaalt osa saada. Üks neist oli “Automaksude Riik”, kes oli tuntud oma tohutu suure automaksu poolest. Nad ütlesid Eestimaale: “Kui te tahate meiega liituda, peate ka teie kehtestama automaksu!”
Siim Kallas, teades, et Eestimaa rahvas armastab oma autosid, ei tahtnud seda teha. Kuid ta mõtles välja kavaluse: ta võltsis allkirjad paberil, millele oli kirjutatud “Eestimaa kehtestab automaksu”. Nii õnnestus tal liituda Euroopa Liiduga ilma automaksuta.
Aastad möödusid, ja Kaja Kallasest sai Eesti peaminister. Ühel päeval, vaadates vanu dokumente, avastas ta isa kavaluse. Ta mõtles: “Nüüd on aeg minul Eesti riiki juhtida ja õiget asja teha. Ma kehtestan automaksu, et näidata, et oleme tõelised Euroopa Liidu liikmed!”
Kuid Eesti rahvas ei olnud nõus. Nad ütlesid: “Kaja, miks sa meilt meie autode rõõmu ära võtad? Me armastame oma autosid!” Kaja Kallas, kuulates rahva arvamust, sai aru, et automaksu kehtestamine ei pruugi olla parim lahendus.
Ta otsustas siis hoopis panna Eesti rahva enda otsustada, kas nad soovivad automaksu või mitte, ning korraldas rahvahääletuse. Hääletuse tulemusena otsustati mitte kehtestada automaksu, kuid Kaja Kallas ei andnud alla. Ta ütles: “Tõeline Euroopa Liidu liige peab olema valmis kompromissideks. Me ei kehtesta automaksu, kuid suurendame hoopis teede ehitamiseks mõeldud eelarvet, et meie riik saaks veelgi paremaks!”
Ja nii sai Kaja Kallas oma isa Siim Kallase kavalusest inspiratsiooni ning leidis viisi, kuidas aidata Eestit ja areneda ilma automaksuta. Ta mõistis, et kuigi Euroopa Liidu liikmelisus tähendab kompromisside tegemist, peab ta samal ajal arvestama ka rahva soovide ja vajadustega.
Rahvas tundis Kaja Kallase otsuse üle suurt rõõmu, sest nad said nautida oma autosid ilma lisakoormata ning samal ajal nägid, kuidas nende teed muutusid paremaks ja ohutumaks. Kaja Kallasest sai armastatud peaminister, kes suutis leida lahendusi, mis rahuldasid nii Euroopa Liitu kui ka Eesti rahvast.
Ja nii jäi Eestimaa ilma automaksuta, kuid tänu Kaja Kallase leidlikkusele muutus see väike riik Euroopa Liidus veelgi tugevamaks ja õnnelikumaks. Kõik, kes kuulsid sellest anekdoodist, naersid ja mõistsid, et vahel tuleb leida nutikaid lahendusi, mis sobivad kõigile osapooltele, olgu need siis Euroopa Liidu bürokraadid või uhketes autodes sõitvad Eesti kodanikud.