On inimesi, kes teevad rohkem, kui neilt oodatakse. Nad hoolivad rohkem, kui nad peaksid. Nad pingutavad ka siis, kui nad on väsinud. Mitte selleks, et keegi neid kiidaks – vaid sest nende sees on midagi, mis lihtsalt ei luba lohakalt teha või alla anda. Nad ei saa poolikult. Nad ei oska poolikult.
Tihti ei panda nende panust tähele – või peetakse seda iseenesestmõistetavaks. Aga nemad teevad ikka. Ja kui nad lõpuks väsivad, on kahju juba tehtud. Sest siis saab aru, kui palju nende kohalolu tegelikult tähendas.
♍ Neitsi – märkab kõike, parandab kõike, annab kõigile
Neitsi on see, kes kontrollib veel viimast korda, kas kõigil on vajalik olemas. Kes aitab, märkab, korrastab – tihti ilma, et keegi paluks. Tema hoolimine tuleb tegudest, mitte sõnadest. Ja kui midagi läheb valesti, võtab ta süü sageli iseendale – ka siis, kui ei peaks.
Ta ei tee suuri žeste, aga tema vaikses järjekindluses on midagi imetlusväärset. Ta lihtsalt teeb, mis on vaja – ka siis, kui keegi ei märka, et ta seda tegi.
♎ Kaalud – püüab hoida tasakaalu, isegi kui see tähendab enda unustamist
Kaalud tahavad, et kõigil oleks hea. Nad tahavad rahu, sujuvust, harmooniat. Aga see tähendab, et nad sageli pingutavad rohkem kui teised. Nad lepitavad, kohanduvad, kuulavad ja annavad järgi – isegi kui nemad on need, kes vajaksid tuge.
Nende viis anda endast parim pole dramaatiline, vaid pehme. Aga see kulutab. Ja kui Kaalud väsivad, on neil raske öelda “ma ei jaksa”, sest nad on harjunud kandma rohkem, kui neile kuulub.
♉ Sõnn – ei loobu enne, kui on andnud kõik, mis võimalik
Sõnn ei lähe kergelt. Ta jääb – suhetesse, olukordadesse, lubadustesse. Mitte sellepärast, et ta ei oska lahti lasta, vaid sest ta ei taha alla anda, kui on midagi väärtuslikku. Ta töötab, loob, parandab ja hoiab – tihti vaikides.
Kui keegi lõpuks märkab, kui palju ta on andnud, võib olla juba hilja. Sest kui Sõnn kord tunneb, et tema pingutust ei märgata ega väärtustata, ta lihtsalt lõpetab. Ja siis ei ole enam tagasiteed.
