Mõni inimene armastab nii, et unustab enda ära. Teeb kõike teise nimel, hakkab elama läbi kellegi teise rütmi, tunde ja vajaduste. Aga need kolm tähemärki seda ei tee. Mitte külmuse pärast. Vaid sest nad on oma olemuses piisavalt terved, et teada: armastus ei tohiks neilt võtta ära neid endid.
Nad annavad palju – kohalolu, kuulamist, lojaalsust. Aga nad ei muutu kellekski teiseks. Nad ei kaota oma häält, oma soove ega oma isiklikku tuuma. Ja just see muudab nende armastuse usaldusväärseks – see ei sõltu sulandumisest, vaid teadlikust jagamisest.
♒ Veevalaja – armastab oma viisil ja ei kavatse kunagi teeselda vastupidist
Veevalaja ei armasta klassikaliselt. Ta võib olla veider, omaette, ettearvamatu – aga kui ta armastab, on ta aus. Ta ei loobu oma vabadusest, oma vajadusest ruumi järele ega sisemisest iseseisvusest. Aga see ei tee teda kaugemaks – see teeb teda ehtsamaks.
Temaga armastamine tähendab, et sa ei omanda teda – sa seisad tema kõrval. Ja see on võimsam kui sulandumine.
♐ Ambur – liigub vabalt, aga südames püsib, kui on leidnud õige
Ambur ei karda tundeid, aga ta kardab lämmatamist. Kui suhe muutub liiga omandavaks, kaob ta kiiresti. Aga kui ta tunneb end vabalt ja austatuna, jääb ta – rõõmsalt, ausalt, pikalt. Ta ei kao iseenda seest ära isegi armastuse sees.
Tema kõrval ei ole alati lihtne olla. Aga sa tead, et see, mis tuleb, on siiras ja temalik – mitte kohandatud sulle meeldimiseks.
♎ Kaalud – jääb tasakaalu hoidjaks ka siis, kui tunne viib teda sügavale
Kaalud tahavad suhet, läheduse ilu ja mõistmist. Aga nad ei kao selle sisse ära. Nad jäävad alati endaks – viisakaks, rahulikuks, erapooletuks. Nad ei torma emotsionaalsesse ülevoolu, sest nad teavad: ka armastuses peab jääma iseenda hääle juurde.
See teeb nad keeruliseks, aga kindlaks. Ja seetõttu on nende armastus rohkem partnerlus kui põlemine – ja see kestab kauem.
