On inimesi, kes liiguvad edasi, aga ei kustuta. Nad ei ela minevikus, aga nad ei hakka ka kõike unustama lihtsalt selleks, et kergem oleks. Nad mäletavad neid, kes neid puudutasid – mitte iga detaili, vaid seda tunnet, mis jäi alles. Nad ei räägi sellest. Aga nad kannavad seda vaikset kohta oma sees.
Kui nad armastasid sind kord päriselt, jääb mingi osa sinust nendega. Ka siis, kui te enam ei räägi. Ka siis, kui nad on kellegi teisega. See ei ole sentimentaalsus – see on aus side ajaga, mis oli päris.
♓ Kalad – elab mälestustes kauem, kui keegi aimab
Kalad ei unusta neid, kellele ta kunagi oma südame avas. Tema sees elavad hetked, lõhnad, pilgud – ja see pole kurbus, vaid õrnus. Ta võib elada edasi, armastada uuesti, aga kui sind ei ole enam, jääb temasse vaikne ruum, mis oli kunagi sinu päralt.
Ta ei kirjuta sulle, ei otsi sind tagasi. Aga vahel, kui ta kuuleb mõnda laulu või läheb samast kohast mööda, mõtleb ta sinule. Ja see mõte on päris.
♋ Vähk – ei lõpeta hoolimist, lihtsalt sellepärast et aeg on möödas
Vähk armastab sügavalt ja jäägitult. Kui keegi kord on tema südames olnud, siis see inimene jääb sinna – isegi kui elu on muutunud. Ta võib vaikida, eemalduda, leppida. Aga tema sees elab endiselt teadmine: “See inimene oli minu jaoks kord oluline.”
Tema ei vaja kontakti, et kedagi alles hoida. Tema armastus ei ole kaduv. See lihtsalt võtab uue kuju – vaiksem, sügavam, alles.
♒ Veevalaja – ei näita seda välja, aga kannab sind edasi oma mõtetes
Veevalaja võib tunduda eemalolev või ratsionaalne, aga kui keegi on talle päriselt oluline olnud, ei unusta ta seda kergelt. Ta lihtsalt ei näita välja, kui palju ta mõtleb. Ta ei ava oma sisemaailma niisama. Aga seal sees on ruum – nende jaoks, kes puudutasid tema olemust.
Ta võib edasi liikuda, naerda, elada. Aga vahel, mõtte vaikuses, oled sa seal ikka alles.
