On inimesi, kes rändavad. Nad võivad eemalduda, vaikida, kaduda mõneks ajaks. Mõnikord vajavad nad ruumi, mõnikord lihtsalt vaikust, et end koguda. Aga nad ei unusta. Kui sa oled olnud nende jaoks päriselt oluline, siis nad tulevad tagasi. Mitte kohe. Aga siis, kui aeg on õige ja hing tagasi kutsub.

Nad võivad olla uhked, haavatud või lihtsalt kaotsi läinud. Aga nad ei lõpeta mõtlemist. Nad ei kustuta kontakti, nad ei tee lõplikke otsuseid kergekäeliselt. Nende maailmas on side püha – ja selle pärast nad naasevad, kui see on päriselt olnud tõeline.

♋ Vähk – ei unusta kunagi neid, keda kord armastas
Vähk võib sulguda. Ta võib kaduda, eriti kui on haiget saanud. Aga ta ei unusta. Kui sa oled olnud tema maailmas oluline, siis ta mäletab sind alati. Ta võib mõelda, kirjutada, meenutada, isegi kui ei kirjuta sulle kunagi. Aga ühel hetkel võib ta tagasi ilmuda. Vaikselt. Rahulikult. Mitte seletama, vaid lihtsalt olemas olema. Sest tema tunded ei kao – nad lihtsalt taanduvad.

♌ Lõvi – võib minna uhkelt, aga süda jääb sinna, kus teda mõisteti
Lõvi ei taha näidata, et ta igatseb. Ta võib lahkuda valusalt, dramaatiliselt või vaikides – aga ta ei unusta. Kui sa kunagi toetasid teda, kui kõik teised vaikisid, jääb see talle meelde. Ta ei pruugi tulla tagasi nagu filmis, käed avatud. Ta tuleb tagasi väikese sõnumiga. Vihjega. Mõttega. Sest Lõvi süda ei unusta neid, kes teda siiralt nägid.

♐ Ambur – võib ära lennata, aga kui side oli tõeline, ta leiab tee tagasi
Ambur ei püsi paigal. Kui teda miski hirmutab või piirab, võib ta kaduda ilma selgituseta. Aga kui suhe, sõprus või side oli päris, tuleb ta tagasi. Mitte samasugusena – vaid küpsemana. Ta vajab vabadust, aga ta hindab sügavust. Ja kui ta tunneb, et temast on valesti aru saadud, võib ta kaduda. Aga kui ta mõistab, et keegi mõistis teda õigesti, tahab ta selle ukse uuesti avada. Ka hiljem. Ka siis, kui kõik muu on vahepeal muutunud.