Mõned inimesed ei püsi tugevad kogu aeg. Nad murduvad. Kukuvad kokku. Kaovad hetkeks iseenda seest ära. Aga just nende languste sügavus muudab nende hilisema püstitõusmise veel märgilisemaks. Nad ei ela oma elu ilma haavadeta – nad elavad nendest hoolimata.
Nad ei tule tagasi samasugusena. Nad tulevad tagasi sügavamana. Rahulikumana. Selgemana. Ja kui sa oled kunagi näinud neid pärast kriisi, mõistad: see inimene on teinud sees väga pika tee – ja see on näha.
♏ Skorpion – langeb sügavale, aga tõuseb sealt uuesti suurema jõuga
Skorpioni murdumine ei paista välja. See toimub tema sees, vaikselt, salaja. Aga kui see juhtub, on see täielik. Ja just seetõttu on tema taastumine nii tugev – ta ei paranda lihtsalt pinda, ta ehitab kogu enda sisemaailma uuesti üles.
Ja kui ta tagasi tuleb, on temas rahu, mis ei vaju enam sama kergesti. Sest ta on juba käinud kõige madalamas kohas.
♐ Ambur – kukub kõrgest, aga ei jää kunagi lamama
Ambur võib oma optimismis ja usus kõrgele tõusta – ja sealt ka järsult langeda. Kui ta kaotab sihi, usu või tunde, võib ta korraks kaduda. Aga ta ei jää sinna. Ta leiab endas mingi sisemise valguse, mis ei lase tal lõplikult hääbuda.
Kui ta naaseb, ei pruugi ta olla enam sama seikleja – aga ta on targem, sügavam ja oma rahus uutmoodi vaba.
♍ Neitsi – laguneb ainult siis, kui on liiga kaua iseenda sees üksi olnud
Neitsi ei näita oma langust, enne kui see on juba kestnud kaua. Ta kannab, talub, parandab… kuni murdub. Aga ka siis ei tee ta lärmi. Ta läheb vaiksemaks. Ja hakkab ennast uuesti ehitama – süstemaatiliselt, ausalt, päriselt.
Kui ta tuleb tagasi, ei pruugi ta enam lubada endaga teha seda, mida varem. Aga see uus piir – see on tema kaitse. Ja see muudab ta tugevamaks.
