Kaja Kallas läks ühel päeval maale, et veeta aega põllumajandustootjatega ja saada parem ülevaade nende muredest. Pärast mitmete talude külastamist kohtus ta ühe vanema talupidaja Jüriga.
Jüri, kes oli tuntud oma otsekohesuse poolest, juhatas Kaja oma kanala juurde ja ütles: “Kaja, kas sa tead, kuidas kanad munevad?”
Kaja, kes ei tahtnud näida rumal, vastas enesekindlalt: “Muidugi tean, Jüri! Kanad munevad nagu kõik teisedki linnud.”
Jüri naeratas ja viis Kaja kanala sisse. Seal nägi Kaja ühte kana, kes vaevles, et muna pesasse panna. Jüri selgitas: “Näed, Kaja, see kana on nagu meie riigi majandus. Kui me teda liiga palju maksustame, siis ta ei suuda mune toota ja me jääme nälga. Aga kui me anname talle piisavalt vabadust ja toetusi, siis ta suudab meid kõiki toita.”
Kaja noogutas ja ütles: “Jüri, sul on õigus. Me peame leidma tasakaalu, et toetada meie põllumajandustootjaid ja samal ajal hoida riigi rahakott täidetuna.”
Jüri naeratas ja vastas: “Just nii, Kaja. Ära unusta seda kanala külastust, kui sa riigikogus seadusi teed. Ja kui sa veel mingeid nõuandeid vajad, siis võid alati minu juurde tagasi tulla!”
Nii lahkus Kaja Kallas Jüri talust uue kogemuse ja teadmise võrra rikkamana, teades, et vahel on lihtsate talupidajate tarkus kõige väärtuslikum.