Astroloogia väidab palju, kuid huvitaval kombel on teaduslik statistika leidnud teatud seoseid sünniaja ja keskmise eluea vahel. Oluline on kohe rõhutada: tegemist ei ole tähtkujude „mõjuga“, vaid sünnikuuga seotud keskkonna- ja terviseteguritega, mida rahvastiku-uuringutes on korduvalt täheldatud.
Statistika, mitte horoskoop
Eluea ja sünniaja seoseid on uuritud mitmes riigis (sh Euroopa ja Põhja-Ameerika suured rahvastikuregistrid). Tulemused näitavad, et teatud kuudel sündinutel on keskmiselt pikem eluiga. Kuna tähtkujud kattuvad kindlate ajavahemikega, on mugav neid tulemusi esitada just tähtkujude kaudu.
Pikima keskmise elueaga tähtkujud
Neitsi (23. august – 22. september)
Statistiliselt kõige pikema keskmise elueaga. Neitsi perioodil sündinud inimesed jõuavad sagedamini kõrgesse vanusesse. Uurijad seostavad seda sügise alguses sündimisega, mis võib tähendada:
-
paremat immuunsüsteemi arengut varases lapsepõlves
-
väiksemat kokkupuudet raskete hooajaliste nakkustega
-
soodsamat D-vitamiini tasakaalu raseduse lõppfaasis
Kaalud (23. september – 22. oktoober)
Teisel kohal. Kaalude ajal sündinutel on täheldatud:
-
madalamat südame-veresoonkonna haiguste riski
-
paremat stressitaluvust keskmisena
-
stabiilsemat elurütmi vanemas eas
Sõnn (20. aprill – 20. mai)
Kolmandal kohal. Kevadised sünnid seostuvad:
-
tugevama füüsilise arenguga lapsepõlves
-
väiksema krooniliste haiguste riskiga keskeas
-
madalama õnnetussuremuse statistikaga
