Avaldame täies mahus Tanel Padari kirja, mille saatsid meediale teda esindavad vandeadvokaadid:
„Head sõbrad,
Olen otsustanud lõpetada kohtuvaidluse Mallukaga.
Kui ma kaks aastat tagasi selle hagi esitasin, olin oma elus teises kohas kui täna. Soovisin kaitsta oma nime ja mainet ning saada vastuseid küsimustele, mis mind tol hetkel saatsid.
Tänaseks olen aru saanud, et kohus ei saa anda kõiki neid vastuseid, mida inimene oma elus vahel otsib.
Menetluse käigus sai mulle selgeks veel üks oluline asjaolu. Kui ma selle hagi esitasin, pidasin seda vaidluseks minu ja Malluka vahel. Menetluse käigus esitatud materjalidest ja selgunud asjaoludest nägin ma aga laiemat pilti ning seda, kuidas erinevad varasemad suhted ja kontaktid olid selle loo kujunemisse oma jälje jätnud. Selle põhjal sain ma aru, et ma ei soovi pidada avalikku võitlust oma laste emaga ega lahendada selliseid minevikuteemasid kohtusaalis või meedia vahendusel. See teadmine muutis minu jaoks kogu selle vaidluse tähendust.
Kohtusse läksin väga konkreetsete väidete tõttu. Menetluse käigus kandus fookus aga üha enam aastate ja isegi aastakümnete taha. Arutelu keskendus järjest rohkem sellele, milline inimene ma olin noorena, kuidas ma elasin või milliseid valikuid tegin.
Ausalt öeldes ei vaja ma kohtumenetlust selleks, et teada, et olen elanud elu täie hooga. Olen teinud häid otsuseid ja halbu otsuseid. Olen eksinud, õppinud, kasvanud ja muutunud nagu iga teine inimene. Ma ei ole kunagi väitnud, et olen olnud täiuslik.
Aga see ei olnud põhjus, miks ma kohtusse pöördusin.
Viimased kaks aastat on nõudnud palju aega, energiat, tähelepanu ja ressursse. Ausalt öeldes ka palju rahu ja tervist. Selle kõige keskel sain aru, et kõige väärtuslikumad asjad minu elus ei asu kohtusaalis ega meediapealkirjades.
Kui ma kohtusse läksin, tahtsin kaitsta oma nime.
Täna saan aru, et nime ei kaitsta kohtusaalis. Nime kaitseb see, kuidas inimene elab, kuidas ta teisi kohtleb ja milliseid valikuid ta päevast päeva teeb.
Ja mis kõige olulisem – need inimesed, kes mind päriselt tunnevad, ei vaja kohtuotsust selleks, et teada, kes ma olen. Nad on oma arvamuse kujundanud minu tegude, mitte pealkirjade põhjal.
Seetõttu otsustasin selle peatüki lõpetada.
Mitte sellepärast, et oleksin loobunud oma seisukohtadest, vaid sellepärast, et olen saanud vastused, mida otsisin, ning jõudnud arusaamisele, et minu aeg, tervis, rahu, lähedased ja elu ise väärivad rohkem tähelepanu kui lõputu vaidlus.
On nagu on.
Ja minu jaoks on aeg edasi liikuda.
Tänan kõiki, kes on selle aja jooksul minu kõrval olnud.
Alati heaga,
Tanel Padar“
