Räägin täna natuke inimeste viimasest soovist enne siit lahkumist ja kui kummaliseks nendega minna võib.
Viimase sooviga on ikka see, et peab austama ja täitma jne, aga minul on tekkinud küsimus, kas ikka peab?!?
Mina leian näiteks, et ei pea, kirjutab Merily Timmer.
Ma saan aru, et lahkuvale inimesele on oluline mis saab tema saavutatust, aga see ongi oluline ainult temale ja tema maisele elule siin. Sealpool mullapiiri pole tal sooja ega külma ei korterist, majast, kristallvaasist ega metsatukast. Seal pool ei ole ju nende asjadega mitte midagi peale hakata ja see mis siin edasi toimub, sealset enam ei mõjuta.
Vanas eas võivad need soovid aga maru kummaliseks muutuda.
Ma saan aru, et juba aegade algusest on kaasa pandud ikka head paremat, et ikka teisepool ka rikkust ja õnne oleks, viikingeid maeti koos laevadega. Jumala eest, võtke kulda ja karda kaasa palju jaksate, aga on üks reegel: lähedaste, laste, pere, kaaslaste, üleüldse elavate inimeste pilte hauda kaasa ei panna ei tohi!
Soovigu see lahkuja palju tahab, aga seda soovi täita ei või.
Ma saan ühe külje pealt aru, inimese suurim hirm on surra üksi. See on teadmatus, mis ja kuidas edasi saab, aga elavaid ei saa sinna endaga kaasa võtta. Lihtsalt ei tohi nende elu ära varastada.
Selline tegu on tegelikult needuse loomine. Surmade rida algab ja siis on häda käes, aga vot, kes neile fotodele enam hauda järele läheb? Ilmselt mitte keegi ja protsess on juba käima läinud. Seda ei peata enam nipsust.
Kui teist keegi tundis ära praegu tuttava olukorra enda jaoks, siis mõelge hoolega ja pange aru pähe neile, kes sellist lollust teha soovivad. Sekkuge ja keelake ära.
Loe edasi: Merily Timmer blogi