Mõned inimesed ei jäta endast jälge valju häälega ega suure žestiga. Nende kohalolu ei pea olema domineeriv, et olla mõjus. Nad lihtsalt on – ja see, kuidas nad ruumis olemas on, jääb sinusse alles ka pärast seda, kui nad on läinud. Mõni neist paneb sind tundma rahu, teine avab su mõtted, kolmas puudutab sind nii, et alles hiljem saad aru, kui palju see tähendas.
Nende mõju pole alati kohe arusaadav. Aga ükskord, mingil tavalisel hetkel, tunned: nad jäid minusse alles.
♓ Kalad – vaikne kohalolu, mis puudutab südant, mitte ego
Kalad ei pressi end esile. Nad lihtsalt on kohal – ja see kohalolu on pehme, soe, aktsepteeriv. Kui nad kuulavad, siis tõeliselt. Kui nad räägivad, siis hingega. Nad ei jäta endast tugevaid sõnu ega suuri lubadusi – nad jätavad tunde. Tunde, et sind päriselt nähtigi.
Ja kui nad on kadunud, hakkad neid märkama alles hiljem – vaikuses, muusikas, lõhnades. Sest nende kohalolu oli sügavam kui ruum ise.
♍ Neitsi – vaikne toetus, mida tajud alles siis, kui seda enam ei ole
Neitsi ei reklaami end ega oma mõju. Ta aitab, kuulab, märkab, toetab – tasakesi, vaikselt, sageli enda peale võtmise hinnaga. Kui ta on olemas, tundub elu lihtsam. Kui teda enam pole, märkad, kui palju väikseid asju ta kandis, ilma et oleksid ise märganud.
Ta ei vaja tänu. Aga kui oled temaga aega jaganud, jäävad tema tähelepanelikkus ja täpsus sinusse alles. Mitte lärmina, vaid korrastava tundena.
♏ Skorpion – intensiivsus, mis ei kao ka pärast vaikenemist
Skorpion ei ole kerge kaaslane. Tema kohalolu on intensiivne, vahetevahel isegi hirmutav. Aga just see intensiivsus jääb sinusse alles. Ta ei räägi palju, aga kui ta vaatab sind otse, jääb see pilk sulle meelde. Kui ta kord rääkis ausalt, ei unusta sa seda kunagi.
Pärast tema lahkumist võib jääda vaikne tühjus. Mitte seetõttu, et ta oleks nõudnud ruumi, vaid sest ta täitis seda nii sügavalt, et nüüd, kui ta enam pole, tunned seda väga selgelt.