Eesti statistikaameti andmetel elas 2022. aastal suhtelises vaesuses 22,6% Eesti elanikkonnast, mis on 1,6 protsendipunkti rohkem kui aasta varem. Suhteline vaesus on olukord, kus inimese sissetulek on väiksem kui pool keskmisest sissetulekust.
Suhtelise vaesuse suurenemine on muret tekitav trend, mis näitab, et üha enam inimesi ei jõua Eestis ära elada.
Suhtelise vaesuse põhjused
Suhtelise vaesuse põhjuseks on mitmeid tegureid, sealhulgas:
- Madal palgatase: Eesti palgatase on võrreldes teiste Euroopa riikidega suhteliselt madal. Seetõttu on paljudel inimestel raske teenida piisavalt raha, et katta oma põhivajadusi.
- Tööpuudus: Tööpuudus on samuti üks suhtelise vaesuse põhjuseid. Töötud inimesed ei saa sissetulekut, mistõttu on nad sunnitud elama väga kitsalt.
- Kõrged hinnad: Elukalliduse tõus on samuti panustanud suhtelise vaesuse suurenemisse. Eriti mõjutavad kõrged hinnad vaeseid peresid, kes peavad kulutama suurema osa oma sissetulekust toidu, eluaseme ja transpordi eest.
Suhtelises vaesuses elab 82 protsenti üksikutest vanainimestest
Eestis on toimetulekupiiriks ette nähtud summa, mis peab üle jääma pärast kodulaenu või üüri ja kommunaalmaksete tasumist. Esimese täiskasvanud pereliikme kohta on see 200 eurot, teisele 160 ja iga lapse peale arvestatakse 240 eurot kuus. Kui raha vähem alles jääb, peetakse seda absoluutseks vaesuseks. Et inimesed ikka hakkama saaksid, kompenseeritakse sissetuleku ja toimetulekumäära vahe omavalitsuste kaudu.