Täna algasid Valencias Euroopa Rahvapartei (EPP) erinevad töised koosolekud. Hotellis oma tuppa sisenedes panen uksekaarti küll üht ja küll teistpidi (4 erinevat võimalust proovisin läbi), kuid tuled põlema ei lähe. Helistan alla vastuvõttu ja ütlen, et mul ei ole toas elektrit.
Lubatakse saata kohe abi.
30 minutit hiljem helistan uuesti ja minu jutt sama.
Vastuvõtust öeldakse, et kogus riigis pole elektrit.
Mõned tunnid aega esimese kohtumiseni ja otsustan minna jooksma. Alt veel küsin, et kuhu suunas on soovitatav joosta.
Hotelli töötaja näitab kaardilt ja küsib veel, kas soovin kaarti.
Mina vastan, et ei. Mul ju Google Maps olemas. Sel hetkel töötab see hästi.
Kusagil 6,5km hotellist eemal aga ei tööta enam midagi. Helistada ei saa, 4G ja 5G ei ole. Dokumentideta võõras linnas. Loomulikult ma ei teadnud, kus see öömaja on.
Samas kesklinnas elu keeb. Inimesed istuvad kohvikutes (tõsi, saavad osta ainult seda, mille tegemiseks pole vaja elektrit), valgusfoorid ei tööta, autojuhid annavad reeglina ülekäiguradade juures teed, kohtun Pärnu koolijuhtide ja haridustöötajatega kesklinnas, pargis inimesed naudivad, pangaautomaadid on lülitanud ennast välja, bensiinijaamad ei tööta ning ühes pitsarestorani ahjus on tuli (vist elav).
Telefonis veel natukene akut on ja saan inimeste käest küsida, kas nad teavad, kus see hotell mul asub. Esimene vastaja ütleb, et mine otse kuni tuleb jõesäng. Sealt küsi edasi. Järgmisena näen ühte turistide gruppi ja küsin giidilt. Teab tänavat ja suunda, kuid ütleb, et ikka tugevalt üle tunni. Kokku sai küsida kusagil 10 inimeselt ja kohal nagu naksti.
View this post on Instagram
