Järgmisest nädalast (alates 10.11) jääb Läänemere piirkond kohtumispaigaks põhjast saabuvale külmale ja lõunast saabuvale soojale – soe ja külm hakkavad vägikaigast vedama. Meie jaoks tähendab see edaspidi ilmarindel ebastabiilsust, kiireid muutusi ja kontrastide rohkust.
📌 Siinkohal räägitakse meteoroloogias polaarfrondist, mis on polaarpöörise arktilist külma õhku ja sooja parasvöötme õhku eraldav õhumasside eraldusjoon. Ühtlasi on sellega seotud kõige aktiivsem tsüklonaalne ehk madalrõhkkondade tegevus. Polaarfront ulatub poolusel umbes 10 kilomeetri kõrgusele ja laskub lõunapoolses servas maapinnale. Polaarfrondi ülapiiril puhub jugavool – väga tugev lääne- (läänevool) või idatuul (idavool).
📌 Polaarfront määrab eeskätt kevadel ja sügisel selle, kas ilm on suvine või talvine, kusjuures kevadel on erinevus suurem. Mida liikuvam on polaarfront ja mida lähemal see on, seda kontrastsem on ilmastik. Polaarfrondi asend kõigub ilmamudelites praegu palju. Seeläbi muutub ka üldine ilmaprognoos pidevalt. Igatahes oleme ajaliselt lähedal arktilise õhu sissetungidele ja nende sagenemisele.
📌 Pikemad prognoosid näitavad hetkel novembri lõpuks ka äkilist stratosfääri soojenemist ja seeläbi polaarpöörise nõrgenemist. Vaata ka: https://www.severe-weather.eu/…/early-stratospheric…/ Nõrgestatud polaarpööris soosib Euroopas üldjuhul rohkem arktilise õhu sissetunge, kuna jugavool on nõrgem ja looklevam. Üldjuhul kanduvad mõjud edasi madalamale troposfääri, kus kujuneb välja igapäevane ilm, ~1-2 nädala möödudes pärast soojenemise aset leidmist.