Reformierakonna poolt välja pakutud automaksu kaks võimalikku mudelit on oma sisult õõnsad ega aita kaasa seatud eesmärkide täitmisele, ütles riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Jaak Aab (Keskerakond) pärast esmaspäeval toimunud keskfraktsiooni kohtumist rahandusministriga. Jaak Aab: automaksu ainus eesmärk on täita riigikassat.
“Eesti majanduse turgutamise ja ettevõtjate toetamise asemel koormab valitsus meie inimesi järjest uute maksudega. Käibemaksu ja tulumaksu tõus eraisikutele, käibemaksu suurendamine restoranidele ja majutusasutustele ning meediaettevõtetele, tasuta ühistranspordi kaotamine ning lisanduv automaks vähendavad kõrge inflatsiooni tingimustes Eesti perede toimetulekut,” kritiseeris Aab.
Keskerakonna juhatuse liige märkis, et seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuses esitatud põhjendused on justkui õhuke katteloor, mis ei varja uue maksu tegelikku eesmärki – koguda lisaraha Reformierakonna 500 miljonit eurot maksma mineva ja jõukamaid inimesi soosiva tulumaksureformi täideviimiseks.
“Automaksuga, millest Reformierakond enne valimisi midagi ei rääkinud, saavad kõige rohkem pihta madalapalgalised maainimesed. Ilmselt sündis automaksu idee eluvõõraste poliitikute arutelu tulemusel ja igapäevaselt automüügiga tegelevate inimeste arvamust ei peetud vajalikuks küsida. Automüüjad on välja toonud tõsiasja, et isegi ilma maksuta jätkavad autode hinnad tõusu 8–10 protsenti aastas ning kostitada inimesi kõrge inflatsiooni tingimustes lisamaksuga on lihtsalt alatu,” rääkis Jaak Aab.
Aab lisas, et ka esmaspäevasel kohtumisel riigikogu Keskerakonna fraktsiooniga ei suutnud rahandusminister Mart Võrklaev automaksu kehtestamist piisavalt põhjendada.
“Valitsuse tegevus on äärmiselt kaootiline. Ühelt poolt soovitakse vähendada keskkonnamõjusid, teisalt läheb automaksu kehtestamisega kõigi uute sõidukite soetamine kallimaks ja tasuta ühistranspordi kaotamine ei aita kindlasti kaasa eesmärgile autostumist vähendada,” lausus Aab.
“Endiselt puudub rahandusministril analüüs kõigi maksutõusude mõjust Eesti majandusele. Euroopa Liidu erinevad regulatsioonid kliimaeesmärkide täitmiseks ja valitsuskoalitsiooni kevadised aktsiisitõusud tõstavad näiteks diislikütuse hinda aastaks 2027 50–60 senti liitri kohta. Tõsine mõttekoht, kas autoomanike täiendav maksukoormus automaksu näol on üldse jätkusuutlik.”
Allikas: Err.ee.