Mai esimene pool on tänavu küllaltki jahedaks kujunenud. Väga tugevaid öökülmi on aga see-eest vähe olnud võrreldes varasemate aastatega. Õhurõhu ja gepotentsiaalkõrguse kaartidelt on näha, et pikaajalisest keskmisest külmema ilma põhjuseks on juba pikemat aega Briti saarte juures püsinud võimas kõrgrõhuala. Selle tõttu kulgeb peamine madalrõhkkondade tee Grööni merelt ja Barentsi merelt Põhja-Euroopasse. Teised madalrõhkkonnad tiirutavad samal ajal Venemaa lääneosas, Pürenee poolsaare lähistel ja Lõuna-Euroopas. Meie olemegi sattunud sellisesse olukorda, kust põhja poolt on väravad avatud külmematele õhumassidele. Animatsioonist (see pole temperatuurikaart) on näha, et lähiajal sopistub uus madalrõhuala pesa Baltimaade kohale – oodata on sagedamini sademeid, mõnel pool sajab rohkem, mõnel pool vähem. Tuulisusest pole ka väga pääsu. Päevamaksimumid jäävad endiselt tagasihoidlikuks, enamasti alla 15 kraadi, vaid üksikutel päevadel tõusevad kõrgemale. Öökülmade tõenäosus jääb aga väiksemaks, sest pilvede osakaal suureneb. Samas on oht, et ka kuu viimases kolmandikus tõmmatakse veel põhjast külmemat õhku sisse. Aga seda peab jälgima, milliseks rõhkkondade ja külmade/soojade õhumasside vastasseis kujuneb.