Kallid sõbrad, olen nüüd väikestviisi raudmees. Või siis lausa “raudsoon”. ❤️
Minu unearteri veresoones on nüüd metallkarkass. 🫣
Hoidke eemale 😛 😛
Operatsioon kestis ligi kaks tundi ning nagu arst ise ütles – tegemist oli ääretult ohtliku ja väga keeruka protseduuriga. Aga… see sai tehtud. Trombi enam ei ole.🙏
Ma ei leia sõnu, et väljendada oma tänu ja austust Eesti arstide ees. Meeletu au ja õnn, et meil on olemas nii uskumatult professionaalsed, rahulikud ja vaprad inimesed, kes sõna otseses mõttes päästavad elusid. Kummardan maani kogu meeskonna ees ja tänan südamest eriti neid arste, kes selle ülimalt keeruka operatsiooni laitmatult läbi viisid. Te tegite midagi, mida ma ise veel mõned päevad tagasi kartsin isegi mõelda.
🩷🩷🩷🩷🩷
Kõige õõvastavam hetk oli muidugi tunne, kui sondidega unearteri ja ajupiirkonna veresoontes toimetati. Seda tunnet ei unusta ma ilmselt kunagi. Valu oli vähe… aga teadmine, kui habras võib üks inimelu olla, oli väga kohal.
😯
Ma usun päriselt, et selle operatsiooni võitsid koos arstide professionaalsusega ära ka teie palved, head soovid, kaasaelamine ning minu kallite lähedaste ja laste ning Diana pidev kohalolu. See jõud kandis mind. Olen neid viimaseid päevi elanud väga suurte emotsioonide keskel ja ausalt… pisarad tulevad siiamaani silma.
Ja aitäh teile, kallid sõbrad, fännid ja kaasaelajad. Ma jagasin teiega oma haiglapäevi teadlikult, sest tundsin südamest, et te olete olnud üks oluline osa minu elust ja teekonnast. Mitte ainult laval, vaid päriselt. Ning ma tahtsin seda usaldust austada.
Varsti tuleb aeg teha iseendale üks suurem kokkuvõte, analüüs ja ehk ka väga sügavad järeldused oma teisest insuldist. Ja andku Jumal, et see jääks viimaseks.
Kallistan teid kõiki.
I LOVE YOU ALL.
Päriselt. ❤️🤍🩶🤎💚