Kolossaalse skandaaliga seotud Kaja Kallase niigi olematu autoriteet, usutavus ja hoiakud Venemaa ja Ukraina kohta vajusid kolinal kokku. Kas üldse keegi kujutab ette, et ta saab peaministrina jätkata? Mis mulje peab jääma üldse Eestist rahvusvahelisele üldsusele?
End sõjaprintsessina tundnud Eesti peaminister tavatses käia rahvusvahelistel kohtumistel ja näidata end igas võimalikus ja võimatus kohas suure Ukraina toetajana ja lausa eestvedajana nende abistamisel, nõudes karme sanktsioone jne.
Oma poliitilisi konkurente nimetas ta pidevalt nii valitsuse pressikonverentsidel, Riigikogu infotundides kui intervjuudes kremlistideks ja putinistideks pelgalt juba kuulujuttude põhjal.
Ta oli oma kommentaarides kärme hukka mõistma ja tühistama kõiki, kel vähegi Venemaaga kokkupuude oli. Olgu selleks Andres Mustonen, Kaia Kanepi või Anne Veski.
Ja nüüd jääb ta ise vahele sellega, et laenas oma abikaasale suure summa, et see saaks oma ettevõttega Venemaa äri ajada. Võiks lausa öelda, et ta kätel on ukrainlaste veri.
Esimese hooga ei saa meedia temalt mingeid kommentaare – nad tundid end nii karistamatult ja ülbena, et polnudki mingit vettpidavat vabandust välja mõeldud juhuks, kui asi avalikuks tuleb.
Siis ilmub ta kaamerate ette päikeseprillides. Kas tõesti on lõpuks häbi? Ei ole! Sest oma avalduses andis ta teada, et ei näe mingit probleemi, kui tema abikaasa osalusega firma Venemaal äri ajab, sest tema on peaminister ja tal muudki teha.
Ent meenutame, mida ta on öelnud selle teema kohta samal ajal kui tema abikaasaga seotud firma agressorriigi Venemaaga äri ajas..
Tänavu mais kirjutas mainekas Briti majandusleht Financial Times, kuidas Kallas lausus, et kohalikud ettevõtted peavad leidma moraalse kompassi ning keelduma tehingutest, mis varustaksid Moskvat sanktsioneeritud kaupadega.
Kallas möönis, et Venemaa tulus kaubavahetus lääneriikide sanktsioonidest möödahiilimiseks meelitab Balti riikide ettevõtteid hoolimata sellest, et riigid on Ukraina sõja suhtes selgel seisukohal.
Kallase kommentaarid tulid pärast seda, kui Financial Times kirjutas, et miljardi dollari eest sanktsioneeritud kaupu on Venemaale liikunud läbi Baltimaade.
Kallas süüdistas kohalikke ettevõtteid silmakirjalikkuses, öeldes: „Olete väga häälekad… Ukraina, Venemaa ja turvalisuse osas, kuid salajas… nõustute Moskvaga.“
2022. aasta detsembris ütles Kallas Delfile, et Venemaaga ei tohi toimuda mitte mingisugust äritegevust ning et tema ei pea õigeks riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail soovi hakata vedama Soomes Vene niklit, mis ei ole sanktsioneeritud.
Loe edasi: Uueduudised.ee