September 23, 2023

NATO korraldab hiigelõppuse, mis matkib Vene vägede välja löömist Balti riikidest

NATO korraldab hiigelõppuse, mis matkib Vene vägede välja löömist Balti riikidest

NATO kavatseb järgmisel, 2024. aastal koondada 41 000 sõdurit, et testida valmisolekut Venemaa sissetungi tõrjumiseks.

NATO valmistab järgmisel aastal ette oma suurimat ühisjuhtimisõppust pärast külma sõda, koondades üle 40 000 sõduri, et harjutada, kuidas allianss üritab tõrjuda Venemaa agressiooni ühe oma liikme vastu, vahendab Financial Times.

Õppus Steadfast Defender on osa NATO kiirest sisemisest protsessist, et muutuda kriisireageerimisest sõjaga võitlevaks liiduks, mille ajendiks oli sissetung Ukrainasse.

NATO ametnikud ütlesid, et see algab järgmise aasta kevadel ja hõlmab eeldatavasti 500–700 õhulahingumissiooni, enam kui 50 laeva ja umbes 41 000 sõdurit. See on loodud selleks, et modelleerida võimalikke manöövreid vaenlase vastu, mis on eeskujuks võetud Venemaa juhitud koalitsiooni eeskujul, mida õppuse jaoks nimetati Occasus.

Õppus on esmakordne ka tehnilise võimekuse poolest, kasutades reaalse maailma geograafilisi andmeid, et luua vägede jaoks realistlikumaid stsenaariume.

Kaasatud on ka Rootsi, kelle NATO-taotluse peavad veel Türgi ja Ungari ratifitseerima, mis suurendab kaasatud riikide koguarvu 32-ni.

Õppus toimub Saksamaal, Poolas ja Balti riikides veebruaris ja märtsis ning see on osa uuest väljaõppe strateegiast, mille kohaselt korraldab sõjaväeliit igal aastal ühe õppuse asemel kaks suurt õppust. NATO treenib ka terroriohtude vastu võitlemist väljaspool oma lähipiire.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles eelmise aasta juunis, et allianss suurendab oma kõrge valmisolekuga vägede arvu 40 000-lt „tugevalt üle 300 000-ni”. See on osa ajaloolisest ümberkorraldamisest, mille eesmärk on nihutada allianssi raskete sõjaliste võimete poole, erinevalt Balkanil ja Afganistanis kasutatud kergetest ja mobiilsetest jõududest.

Pärast seda avaldust leppisid NATO liidrid käesoleva, 2023. aasta juulis Leedu pealinnas Vilniuses toimunud tippkohtumisel kokku uutes regionaalsetes kaitseplaanides ja nn liitlasreaktsioonijõudude loomises, mis on mitmerahvuseline jõud, mis suudab ohtudele kiiresti reageerida.

Balti riigid on eriti häälekalt nõudnud, et NATO tugevdaks oma idatiiba, kuna Vene väed on Valgevene piirile kogunenud. Venemaa president Vladimir Putin ütles, et tuumarelvad viidi Valgevenesse juuli alguses, kuigi nende olemasolu pole kinnitatud.

NATO on paigutanud Balti riikidesse mitmerahvuselised pataljonid, et aeglustada iga agressori edenemist sissetungi korral. Saksamaa teatas juunis, et hoiab Leedus alaliselt 4000 sõdurit.

NATO ametnikud ütlesid, et õppusi peetakse oluliseks osaks Moskvale näitamiseks, et allianss on valmis võitlema



 
error: Alert: Content selection is disabled!!