Odavat Skandinaavia elektrit ei pruugi Eestile lõputult jaguda.
Norra vihmane suvi mõjub soodsalt ka Eesti elektrihinnale, kuid see ei pruugi lõputult jätkuda. Skandinaavia elektritarbimise tõus võib nende riikide ekspordivõime ära süüa.
Vihmane suvi Norras, kus vihma sadas mõnedel päevadel üle kahe korra rohkem kui tavaliselt, tähendab, et Norra hüdroelektrijaamad töötavad praegu täisvõimsusel.
“Ma vaatan kasvõi reedest energiavoogude liikumist, siis Skandinaavia eksport teistesse lõunapoolsematesse Euroopa riikidesse on märkimisväärne,” rääkis Tallina Tehnikaülikooli energiamajanduse ekspert Hannes Agabus.
Sellel, kui palju hüdroelektrit Skandinaavias toodetakse, on otsene mõju Eesti elektrihindadele.
“Küll see pudelikael ja piirav asjaolu on Estlinkide võimsus, mille kaudu see mõju Eestisse voolab ja meie elektrihinda hakkab mõjutama. Siin väga palju on olnud näiteid, kus tarbimine on nii suur, et Estlinkidest kogu see energiavoog Eestisse ei jõua,” sõnas kliimaministeeriumi energeetika osakonna juhataja Rein Vaks.
Samas katavad odavama energiaga riigid esmalt oma tarbimise, mis võib mõne aastaga kordades kasvada.
“Norral ja Rootsil on hästi ambitsioonikas plaan, kus tarbimise kasvu prognoositakse sadades teravatt-tundides. Eestis on meil 8-9 teravatt-tundi,” märkis taastuvenergeetika ettevõtte Vindr Baltic juhatuse liige Marko Viiding.
Ka Vaks tõdes, et Norra hüdroelektrit ei pruugi tulevikus Eestile jaguda.
Loe edasi: Err.ee