Dr Paul Kelley, Oxfordi Ülikooli une- ja tsirkaadseid (ööpäevaseid) rütme uuriva neuroteaduste instituudi auteadur ja üks Suurbritannia juhtivaid uneeksperte, väidab, et täiskasvanute ja noorte sundimine tööle enne kella 10 on samaväärne piinamisega, sest une deprivatsiooni (puudujäägi) tulemusel on keha veel väsinud ja stressis.
Dr Kelley usub, et töö- ja koolipäevad algavad liiga vara (kell 9), seega rõhutab ta vajadust muuta töö ja kooli algusaegu täiskasvanute ja noorte loomuliku ööpäevase rütmi järgi. Ta ütles publikule eelmise aasta Briti teadusfestivalil Bradfordis: „Teie maksal ja südamel on erinevad toimimise mustrid ja te tahate, et need nihkuksid kaks või kolmi tundi. Me ei saa muuta keha 24-tunnist rütmi. Te ei saa õppida tõusma üles teatud ajal. Teie keha on häälestatud päikesevalgusele ja see mõjub aju hüpotaalamuse, mitte nägemise kaudu.“
„See on suur ühiskondlik probleem; personal peaks alustama tööd kell 10. Te ei saa tagasi [kella 9-sse] päeva alguspunkti, kuni olete 55-aastane. Töötajad on tavaliselt unepuuduses. Meil on unevaeguses ühiskond. See on väga kahjulik organismi süsteemidele, sest mõjutatud on nii füüsilised, emotsionaalsed kui soorituslikud süsteemid. See kehtib suures plaanis ka vanglates ja haiglates. Seal äratatakse inimesed üles ja antakse neile toitu, mida nad ei taha. Nad on kuulekamad, sest on alles unesegased / väsinud. Une puudujääk on piinamine. See on rahvusvaheline probleem. Kõik kannatavad, kuid nad ei pea seda tegema.“