Ühiskonnas leviv sõjahirm ei pruugi alati olla seotud otsese ohuga, vaid võib kasvada hoopis teadmatusest ja sellest, et inimesed ei tea, kuidas võimaliku kriisi korral käituda. Tartu Ülikooli tulevikumõtte professor ja erukindral Martin Herem leiab, et ärevuse vähendamiseks tuleks inimestele anda võimalikult selged ja praktilised juhised.

Herem tõi näiteks Ukraina, kus inimesed on suutnud ka väga keeruliste oludega üllatavalt hästi kohaneda. Rinde lähedal asuvas Hersonis jätkub igapäevaelu hoolimata pidevast drooniohust. Inimesed käivad endiselt trennis, liiguvad linnas ringi ning hoolitsevad oma ümbruse eest. Tema sõnul võib ka sõjaolukorrast aja jooksul kujuneda inimeste jaoks uus argipäev, millega õpitakse toime tulema.

Suuremat ebakindlust võib Heremi hinnangul tekitada hoopis olukord, kus ohtudest ei räägita avatult või keerulisi teemasid püütakse vältida. Ta viitas ühe psühholoogi mõttele, et hirmu ei tekita niivõrd sõjast rääkimine, vaid teadmatus.

Kui inimene kuuleb üksnes võimalikest ohtudest, kuid ei tea, mida nende korral ette võtta, võib ärevus kiiresti suureneda. Kui aga koos probleemidega räägitakse ka võimalikest lahendustest ja valmistumisest, muutub olukord inimese jaoks arusaadavamaks ning annab rohkem kindlustunnet. Loe rohkem siit: Herem: 21. sajandi sõda taandub puhtale matemaatikale