Mees oli tüdinud käimast tööl iga päev, samal ajal kui tema Naine sai olla kodus. Ta tahtis teada saada, kuidas Naine veedab oma päevi, selleks palus ta Jumalat:
„Kallis Jumal, ma olen iga päev kodust ära 8 tundi ja teen rasket tööd, aga Naine saab mõnusalt olla kodus. Ma tahan, et Ta saaks aru minu kohustuste hulgast ja selleks palun vaheta ära meie kehad!“
Jumal oma määramatus tarkuses lubas täita Mehe soovi.
Järgmisel hommikul ärkaski Mees Naisena. Ta valmistas Mehele hommikusöögi, äratas lapsed, seadis valmis nende riided, söötis hommikusöögi neile, pakkis valmis lõunasöögikarbid, sõidutas nad kooli ja tuli tagasi koju.
Seejärel pakkis kokku riided keemilisse puhastusse viimiseks, viis nad ära, käis läbi pangast, et võtta välja sularaha elektri ja telefonide eest tasumiseks.
Sõitis läbi elektri- ja telefonifirmast ning tasus arved. Kodu poole sõites käis läbi toidupoest ja ostis valmis toiduained.
Kodus puhastas kassi „väljakäigu“, vannitas koera.
Kell oli juba 13.00, nüüd kiirustas ta voodeid üles tegema, pani pesu pesema, tõmbas toad tolmuimejaga üle, pühkis tolmu ja pesi köögi põranda.
Oli aeg minna kooli laste järgi, võttis nad auto peale ja teel koju pidi lahendama päris mitu nendevahelist tüli peenel „emalikul“ kombel.
Kodus andis ta lastele piima ja küpsiseid, seejärel organiseeris nad koolitöid tegema.
Sättis üles triikimislaua ja triikis pesu, saades võimaluse samal ajal natuke televiisorit vaadata.
Kell 16.30 hakka Naine valmistama õhtusööki- kooris kartulid, pesi ära salatilehed, lõikus liha ja juurviljad parajaks ja oligi valmis hilise lõuna valmistamiseks.
Peale õhtusööki koristas ära köögi, pani nõud pesumasinaase ja käivitas selle, lappis kokku pesu, pesi lapsed ja sättis nad voodisse.
Kella üheksaks õhtul oli Naine absoluutselt läbi omadega, aga tema kohustused selleks päevaks ei olnud veel lõppenud.
Ta läks voodisse, kus ta pidi taluma virisemata oma „abikaasakohustuste“ täitmist.
Järgmisel hommikul, kohe peale ärkamist, lasi ta põlvili voodi kõrvale ja palus Jumalat:
„Armas Jumal, ma ei tea mida ma küll ma mõtlesin, kui arvasin, et naine vedeleb niisama päeva ära kodus! Palun, PALUN vaheta meid tagasi!!“
Jumal, oma määramatus tarkuses, vastas: „ Mu Poeg, ma näen, et sa oled õppinud oma eksimusest ja ma oleksin õnnelik, kui saaksin teid tagasi vahetada. Aga kahjuks pead sa nüüd 9 kuud ootama, sest eelmisest „mõnuõhtust“ voodis jäid sa rasedaks!!!“