Ameerika Ühendriikides Tennessee osariigis juhtus midagi erakordset. 50-aastane surmamõistetu Christa Pike jäi ellu pärast seda, kui talle manustati hukkamise käigus kaks annust surmavat ravimit. Nüüd, kuu aega pärast ebaõnnestunud hukkamist, rääkis naine esimest korda avalikult oma füüsilistest ja hingelistest kannatustest, kirjutab The Independent.
30. septembril viidi Christa Pike Tennessee osariigis asuva Riverbendi range režiimiga vangla hukkamiskambrisse. Naine oli valmistunud surema ning jätnud oma lähedastega juba hüvasti.
Talle manustati surmava süstina kasutatavat pentobarbitaali, kuid esimene annus ei toonud oodatud tulemust. Ametnikud tegid ka teise süsti, ent Pike jäi endiselt ellu.
Lõpuks otsustati hukkamine katkestada ning naine toimetati kiirabiga haiglasse.
„Mu keha valutab. Mu käed valutavad. Ma ei suuda ikka veel korralikult rääkida.“
Pärast nädalaid kestnud vaikimist avaldas Pike 30. oktoobril pöördumise, milles kirjeldas oma seisundit.
Naise sõnul ei ole möödunud pärast hukkamiskatset ühtegi hetke, mil ta poleks valu tundnud.
Valutavad nii tema keha, käed kui ka kurk ning rääkimine valmistab jätkuvalt raskusi.
Kuid Pike’i sõnul ei piirdu kannatused üksnes füüsilise valuga. Ta kirjeldas ka sügavaid psüühilisi ja hingelisi läbielamisi.
Naine selgitas, et oli enne hukkamist oma peatse surmaga leppinud. Ta oli tänanud inimesi, kes teda aastate jooksul toetasid, ega olnud kordagi mõelnud võimalusele, et jääb ellu.
Mitu päeva hiljem ärkas ta aga haiglas, segaduses ja tugevates valudes.
Naine mõisteti surma 19-aastase neiu mõrva eest
Christa Pike’i kuritegu leidis aset 1995. aastal, mil ta oli kõigest 18-aastane.
Pike ja tema toonane 17-aastane poiss-sõber Tadaryl Shipp meelitasid 19-aastase Colleen Slemmeri Tennessee osariigis Knoxville’is asuva kutseõppekeskuse lähedal metsa.
Seal piinasid nad noort naist ja tapsid ta.
1996. aasta märtsis mõisteti Pike mõrva eest surma.
Tema toonane kaasosaline Shipp kannab endiselt vanglakaristust. Tänavu oktoobris keelduti talle tingimisi vabastamist võimaldamast ning järgmist korda võib tema vabastamise küsimust arutada alles 2031. aastal.
Oma värskes avalduses kinnitas Pike, et mõtleb jätkuvalt tapetud Colleen Slemmeri perekonnale ning valule ja kaotusele, mida lähedased on pidanud taluma.
Hukkamisel tekkisid tõsised probleemid
Pike’ist pidi saama esimene Tennessee osariigis enam kui 200 aasta jooksul hukatud naine.
Kuid 30. septembri sündmused võtsid ootamatu pöörde.
Hukkamist pealt näinud ajakirjanike sõnul oli pärast teist surmavat süsti kuulda, kuidas Pike tegi norskamist meenutavaid häälitsusi.
Tema advokaadid nõudsid kiiret meditsiinilist sekkumist.
Kaitsjate väitel oli vanglapersonalil juba enne ravimi manustamist raskusi veeni leidmisega. Ühe advokaadi sõnul tehti naisele veenitee paigaldamiseks ligikaudu kümme nõelatorget.
Lõpuks hukkamine peatati ning Pike viidi haiglasse.
Seal viibis ta mitu päeva ning kirjutati haiglast välja 10. oktoobril.
Seejärel toimetati naine tagasi Nashville’is asuvasse Debra K. Johnsoni rehabilitatsioonikeskusesse, kus ta viibib vangla meditsiiniosakonnas ja saab jätkuvalt arstiabi.
„Ma ei tea, miks ma ellu jäin“
Pike’i sõnul on ellujäämine tekitanud temas palju küsimusi.
Ta ei tea, miks ta pärast kahte surmavat süsti ellu jäi, ega oska ennustada, mis temast edasi saab.
Kuigi tema füüsiline seisund on tasapisi paranenud, ei tähenda see tema sõnul veel seda, et kõik oleks korras.
Eriliselt raske on olnud vangla meditsiiniosakonnas üksinda viibimine.
Naine rääkis, et oli varem veetnud 28 aastat üksikvangistuses ning praegune olukord tuletab talle seda aega valusalt meelde.
Pike’i sõnul on inimliku läheduse ja suhtlemise puudumine kujunenud üheks tema suurimaks kannatuste allikaks.
Samas on teda aidanud üle maailma saabunud toetussõnumid ja palved.
Naine tänas ka kiirabitöötajaid, arste, õdesid ja teisi inimesi, kes aitasid pärast hukkamiskatset tema elu päästa.
Tennessee kuberner peatas kõik ülejäänud hukkamised
Ebaõnnestunud hukkamine tõi kaasa tõsised küsimused Tennessee osariigi surmanuhtluse täideviimise korra kohta.
Osariigi kuberner Bill Lee otsustas pärast juhtunut peatada kõik ülejäänud 2026. aastaks kavandatud hukkamised.
Samuti andis ta korralduse uurida, mis hukkamiskambris täpselt juhtus ning miks kasutatud protseduur ei andnud ettenähtud tulemust.
Pike’i advokaadid on esitanud taotluse muuta naise surmanuhtlus eluaegseks vangistuseks.
Seni pole selge, kas Tennessee osariik üritab Pike’i tulevikus uuesti hukata.
Tulevik on endiselt teadmata
Christa Pike’i juhtum on taas tõstatanud Ameerika Ühendriikides küsimuse surmava süsti kasutamise ohutusest ja hukkamiste läbiviimise korrast.
Naine ise keskendub praegu enda sõnul paranemisele ning püüab leida juhtunus mingit tähendust.
Ta tunnistab, et mõnel päeval on lootust raske leida, kuid teda aitab teadmine, et leidub inimesi, kes talle kaasa elavad.
Kuu aega pärast hukkamiskambrisse astumist on Christa Pike endiselt elus, kuid tema edasine saatus on teadmata. Pole selge, kas ta peab kunagi uuesti hukkamisele minema või muudetakse tema karistus eluaegseks vangistuseks.
