Mõned inimesed ei karju, kui kõik ümberringi põleb. Nad ei kuku kokku, kui maailm nende ümber laguneb. Nad võivad hetkeks vaikida, vajuda endasse, võtta ruumi. Aga see ei tähenda, et nad oleksid alla andnud – vastupidi. Nad koguvad end. Ja kui nad uuesti tõusevad, siis vaiksemalt, aga palju kindlamalt.
Need inimesed ei torma lahendusi pakkuma ega emotsioonide eest põgenema. Nad taluvad, töötlevad ja tulevad välja tugevamana. Nad ei vaja publikut, et endas selgust leida. Nad lihtsalt leiavad.
♑ Kaljukits – seisab püsti, isegi kui kõik sees vajub kokku
Kaljukits võib jääda täiesti vaikseks, kui tal on raske. Ta ei hakka kedagi koormama, ei otsi kaastunnet. Kui midagi kukub tema sees, siis ta parandab selle kivikivi haaval, ilma, et keegi märkaks. Ta ei taha paanikat – ta tahab lahendust. Ja just see muudabki ta usaldusväärseks ka kõige keerulisematel hetkedel.
Tema tugevus ei tähenda, et ta ei tunne. Ta lihtsalt usub, et tunne ei pea alati esimesena välja karjuma. Ta kogub end vaikuses, loogikas ja tegevuses – ja kui ta tuleb tagasi, siis rahulikuma ja tugevamana kui enne.
♍ Neitsi – sorteerib kaose vaikselt, süsteemselt ja omaette
Neitsi võib tunduda ülekoormatuna, aga ta ei lase kaosel end alla neelata. Kui kõik tundub olevat kontrolli alt väljas, siis tema hakkab tasapisi korda looma – mõtteis, tunnetes, ruumis. Ta ei vaja palju, ainult vaikust ja võimalust selgelt näha. Ja kui see selgus tuleb, tuleb temaga ka rahu.
Ta ei dramatiseeri. Ta ei vaja päästmist. Ta vajab hetke, et kõik läbi mõelda, ja siis ta hakkab tegutsema – sammhaaval, täpselt, ilma lärmata. Tema tugevus on tema selgus keset segadust.
♉ Sõnn – ei torma paanikasse, vaid seisab kindlalt ja ootab, kuni tolm hajub
Sõnn ei armasta muutust ega kaost, aga ta talub seda. Tema sisemine rütm ei lase tal plahvatada. Kui kõik teised jooksevad, jääb tema seisma. Mitte kangekaelsusest, vaid usust, et paanika ei vii kuhugi.
Kui kõik on laiali, siis tema korjab kokku, mis veel alles. Ta ei tee suuri sõnu. Ta lihtsalt jätkab. Ja just see tasane, aga järelejätmatu kohalolu teeb temast inimese, kelle najal saab rasketel aegadel toetuda.