Eesti lemmikloomaomanikke ootab ees oluline muudatus, mis puudutab kõiki koerte, kasside ja valgetuhkrute pidajaid. Riigikogu võttis vastu seaduse, mille kohaselt muutub lemmikloomade mikrokiibiga märgistamine ja riiklikku registrisse kandmine kohustuslikuks. Uue korra järgi tuleb looma esmasel registreerimisel või omaniku vahetumisel tasuda ka 12 euro suurune riigilõiv, teatas Riigikogu.
Riigikogu kiitis kolmapäeval, 28. oktoobril heaks veterinaarseaduse muudatused, millega soovitakse muuta lemmikloomade üle arvestuse pidamine senisest selgemaks ja tõhusamaks.
Kui seni on koerte ja kasside kiibistamise ning registreerimise nõuded sõltunud suuresti kohalikest omavalitsustest, siis uue seadusega kehtestatakse ühesugused reeglid kogu Eestis.
See tähendab, et tulevikus peab igal koeral, kassil ja valgetuhkrul olema mikrokiip ning looma andmed peavad olema kantud ühtsesse riiklikku registrisse.
Millal uus kohustus kehtima hakkab?
Uus kord on kavandatud jõustuma 1. juunil 2027. See ei tähenda siiski, et kõik praegused loomaomanikud peaksid kohe kiirustama loomaarsti juurde.
Nimelt on seaduses ette nähtud üleminekuaeg, mis kestab kuni 1. jaanuarini 2029.
Selle aja jooksul peavad praegused loomaomanikud laskma oma lemmiklooma kiibistada ja registrisse kanda, kui seda pole veel tehtud.
Muudatus puudutab ka neid loomi, kes elavad üksnes toas ega käi kunagi õues. Näiteks ainult korteris elav kass ei ole kohustusest vabastatud.
Looma registreerimine hakkab maksma 12 eurot
Uue seadusega kaasneb ka rahaline muudatus.
Looma esmakordsel registreerimisel tuleb tasuda 12 euro suurune riigilõiv. Sama suur riigilõiv kehtib ka siis, kui loom vahetab omanikku.
Sellele võib lisanduda veterinaararsti juures tehtava kiibistamise teenustasu, kui loomal mikrokiipi veel pole.
Samas on paljude loomaomanike jaoks ka hea uudis.
Kui lemmikloom on enne uue korra jõustumist juba kiibistatud ja registrisse kantud, viiakse tema andmed uude riiklikku registrisse automaatselt. Sellisel juhul ei pea omanik uuesti registreerimistasu maksma.
Riigilõivust on vabastatud ka riigiasutused ja loomade varjupaigad.
Miks selline muudatus vajalikuks osutus?
Praegu kasutatakse Eestis mitut erinevat lemmikloomaregistrit ning kõigi loomade kohta ei pruugi andmed olla ühes kohas kättesaadavad.
See tekitab probleeme näiteks siis, kui koer või kass läheb kaduma ja satub varjupaika.
Isegi juhul, kui loomal on mikrokiip, võib omaniku leidmine olla keeruline, kui tema kontaktandmed pole õigesse registrisse kantud või on aegunud.
Uue süsteemiga loodetakse olukorda parandada.
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti ehk PRIA juurde luuakse ühtne riiklik lemmikloomaregister, kuhu koondatakse loomade ja nende pidajate andmed.
See peaks lihtsustama kadunud loomade omanike tuvastamist ning aitama lemmikloomadel kiiremini koju tagasi jõuda.
Samuti loodetakse vähendada loomade hülgamist ja raskendada ebaseaduslikku lemmikloomakaubandust.
Riigikogus ei olnud kõik muudatusega nõus
Seaduse vastuvõtmine ei läinud siiski täieliku üksmeelega.
Muudatuse poolt hääletas 60 Riigikogu liiget, vastu oli kümme ning üks saadik jäi erapooletuks.
Maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse selgitas, et seaduse peamine eesmärk on parandada loomade heaolu ja suurendada loomapidajate vastutust.
Ühtne register peaks tegema süsteemi lihtsamaks ka kohalikele omavalitsustele ja varjupaikadele, kes seni on pidanud tegelema erinevate registrite ja puudulike andmetega.
Mida peaks loomaomanik praegu tegema?
Kui koer, kass või valgetuhkur on juba mikrokiibiga märgistatud ja ametlikus registris olemas, pole praegu vaja midagi uuesti teha. Küll aga tasub kontrollida, kas registrisse kantud omaniku kontaktandmed on õiged.
Kui loomal mikrokiipi veel pole, tasub selle paigaldamine lähiajal ette võtta. Nii on kadunud lemmikut lihtsam tuvastada ja omanikule tagasi toimetada.
Kõige olulisem on meeles pidada kahte kuupäeva: uus kord algab 1. juunil 2027 ning praegustele loomaomanikele antud üleminekuaeg lõpeb 1. jaanuaril 2029.
Seega puudutab seadusemuudatus tulevikus kõiki Eesti koerte, kasside ja valgetuhkrute omanikke, sõltumata sellest, kas lemmikloom elab linnakorteris, eramajas või maal.
