Toidukaupade kallinemine ei mõjuta üksnes inimeste rahakotti, vaid võib avaldada tõsist mõju ka vaimsele tervisele. USA Pennsylvania osariigi ülikooli teadlaste värske analüüs näitab, et kõrgemad toiduhinnad on seotud suurema ärevuse, toidupuuduse ja halveneva vaimse heaoluga. Isegi need pered, kes püüavad hinnatõusuga toime tulla odavamaid tooteid ostes või muid kulutusi vähendades, ei pruugi pääseda kasvavast stressist, kirjutab Phys.org.
Toidupoes käimine on paljude inimeste jaoks muutunud järjest keerulisemaks. Kui varem sai ostukorvi panna harjumuspärased tooted, siis nüüd tuleb üha sagedamini hindu võrrelda, sooduspakkumisi otsida ja mõnest ostust üldse loobuda.
Teadlaste sõnul ei piirdu selle mõju üksnes väiksema ostukorviga. Pidev muretsemine selle pärast, kas raha jätkub toidule ja teistele hädavajalikele kulutustele, võib mõjutada inimese emotsionaalset heaolu.
Teadlased avastasid neli erinevat toimetulekuviisi
Uuringus kasutati USA rahvaloendusbüroo ulatusliku Household Pulse Survey küsitluse andmeid, et selgitada, kuidas inimesed kasvavate toiduhindadega toime tulevad.
Teadlased jagasid leibkonnad nende käitumise põhjal nelja rühma.
Ligikaudu 44 protsenti peredest ei muutnud oma ostuharjumusi kuigi palju. Nad jätkasid tavapärast ostlemist, kuigi toidule kulus senisest rohkem raha.
Umbes 28 protsenti hakkas otsima soodsamaid võimalusi. Nad eelistasid tuntud kaubamärkidele odavamaid alternatiive, külastasid soodsama hinnatasemega kauplusi ning vähendasid restoranides söömist.
Veel 20 protsenti peredest pidi tegema juba märksa tõsisemaid muudatusi. Lisaks toidukulude vähendamisele lükati edasi suuremaid oste ning mõnel juhul isegi arstiabi saamist.
Kõige keerulisemas olukorras oli kaheksa protsenti leibkondadest. Nemad pidid otsima lisatööd, kasutama laene, vähendama sääste või hoidma kokku elektri ja kütte arvelt.
Odavama toidu ostmine ei pruugi ärevust vähendada
Üks uuringu tähelepanuväärsemaid järeldusi oli see, et erinevad kokkuhoiumeetodid ei kaitsnud inimesi täielikult hinnatõusuga seotud probleemide eest.
Kõigis neljas rühmas täheldati suuremaid toidukulutusi, kõrgemat toidupuuduse riski ja halvemaid vaimse tervise näitajaid.
Isegi inimesed, kes suutsid odavamate toodete abil kulutusi kontrolli all hoida, kogesid suuremat ärevust.
Teadlaste hinnangul võib põhjus peituda pidevas vajaduses teha keerulisi valikuid. Iga ost muutub kaalutlemiseks, kas mõni toode on tõesti vajalik ja mille arvelt selle eest maksta.
Kui selline olukord kestab kuid või aastaid, võib rahaline ebakindlus kujuneda püsivaks stressiallikaks.
Mõned pered loobuvad isegi arstiabist
Uuring tõi esile ka hinnatõusu varjatud tagajärjed.
Kui toidule kulub järjest rohkem raha, tuleb peredel sageli vähendada väljaminekuid teistes eluvaldkondades.
See võib tähendada, et edasi lükatakse hambaarsti külastamine, loobutakse vajalikest ostudest või vähendatakse koduseid energiakulusid.
Kõige raskemas olukorras olevad inimesed võivad olla sunnitud kasutama krediitkaarte ja laene lihtsalt selleks, et igapäevaste kulutustega toime tulla.
Nii võib toiduhindade tõus käivitada probleemide ahela, kus rahaline surve suurendab ärevust ning sunnib tegema otsuseid, mis võivad omakorda mõjutada tervist ja elukvaliteeti.
Toiduhinnad tõusid nelja aastaga üle 20 protsendi
Teadlaste sõnul kallinesid toidukaubad Ameerika Ühendriikides aastatel 2020–2024 rohkem kui 20 protsenti.
Hinnatõusu põhjustasid muu hulgas koroonapandeemiaga seotud tarneraskused, energiakulude kasv, kliimast tingitud häired ja rahvusvahelised kriisid.
Kuigi inflatsioonist räägitakse sageli majandusnäitajate kaudu, näitab uuring, et selle mõju inimeste igapäevaelule on palju mitmekülgsem.
Eriti keeruline on olukord peredel, kelle sissetulekust kulub juba niigi suur osa eluasemele, toidule ja teistele vältimatutele vajadustele.
Teadlased hoiatavad: ainult odavamast toidust ei piisa
Uuringu juhtivautor, Pennsylvania osariigi ülikooli põllumajandusökonoomika dotsent Yizao Liu rõhutas, et erinevad kokkuhoiuviisid võivad näidata pigem pere keerulist majanduslikku olukorda kui edukat kohanemist hinnatõusuga.
Näiteks odavamate kaubamärkide valimine võib aidata lühiajaliselt raha säästa, kuid see ei kõrvalda muret tulevaste kulutuste pärast.
Teadlaste hinnangul tuleks raskustes perede toetamisel arvestada korraga mitme probleemiga.
Toiduabi kõrval võivad vajalikuks osutuda eluasemekulude leevendamine ja vaimse tervise tugiteenused.
Uuring näitab, et toiduhindade tõusu tagajärgi ei saa mõõta ainult ostukorvi maksumuse järgi.
Kui inimene peab iga päev muretsema, kas raha jätkub toidule, arvetele ja teistele hädavajalikele kulutustele, võib selle mõju ulatuda rahakotist palju kaugemale – inimese vaimse heaoluni.
Teadlased rõhutavad siiski, et uuring näitas hinnatõusu ja vaimse tervise probleemide vahelist seost, mitte seda, et kallim toit oleks üksinda nende probleemide otsene põhjus.
