Esileht Naistele FOTOD: Mu tütre jalad hakkasid puhkusel valutama – mõne päevaga oli ta surnud

FOTOD: Mu tütre jalad hakkasid puhkusel valutama – mõne päevaga oli ta surnud

See oli 2024. aasta augustis. Mina ja mu abikaasa Dave istusime New Yorgi haigla ooteruumis ning arst rääkis meie 10-aastasest tütrest.

„Larissa on veel meiega, aga ta ei jää ellu,“ ütles arst vaikselt, kirjutab Metro.

Ma kukkusin põlvili, haarasin arsti pahkluudest kinni ja palusin meeleheitlikult teist arvamust.

Aga mõni tund hiljem oli meie kallis tütar surnud.


Kõik algas vaid mõned päevad varem, kui pere oli puhkusel Ameerikas. Larissa kurtis aeg-ajalt halba enesetunnet ja peavalu, kuid arstid arvasid, et tegu võib olla kuumuse, ajavahe või hormonaalsete muutustega.

Pere jätkas reisi ja suundus Kariibi mere kruiisile.

Päev enne New Yorki naasmist ütles Larissa rannas, et tunneb end imelikult. Kui ta püsti tõusis, ütles ta, et jalad valutavad. Isa pidi tüdruku laeva tagasi kandma.

Samal ööl muutus kõik. Larissa käitus segaselt, vaatas tühja pilguga ringi ja kordas, et ema on part. Ta hakkas valjult laulma lastelaulu ega suutnud enam korralikult kõndida. Hetk hiljem kukkus ta kokku.

Vanemad jooksid temaga laeva meditsiinikeskusesse. Pärast rahustamist tuli Larissa korraks teadvusele. Ta palus emal laulda talle „Twinkle Twinkle Little Star“ ja ütles oma vendadele, et armastab neid. Isale ütles ta, et armastab teda, ja emale, et armastab teda veel rohkem.

Seejärel tabas teda tugev krambihoog. Arstid hakkasid kohe tegutsema ning otsustati tüdruk võimalikult kiiresti New Yorki haiglasse toimetada. Larissa pandi kunstlikku koomasse ja ühendati hingamisaparaadiga, kuid tema seisund halvenes kiiresti.

Haiglasse jõudes teatasid arstid vanematele, et midagi ei ole teha. Isegi kui ta ellu jääks, ei kõnniks ega räägiks ta enam kunagi.

Pere seisis silmitsi kõige raskema otsusega. Vanemad kaasasid otsusesse ka pojad ja kõik jõudsid samale järeldusele – Larissa ei tahaks sellist elu. Nad istusid koos tema voodi ääres, hoidsid käest kinni ja laulsid talle tema lemmiklaulu.

Seejärel lülitati elutoetus välja ja Larissa suri peaaegu kohe.

Alles nädalaid hiljem, pärast lahkamist, selgus tegelik põhjus. Larissa suri ägeda leukeemia tõttu – haiguse tõttu, mis võib avalduda ka täiesti süütu jalavaluna.

Leinav pere otsustas oma loo jagada, et teisi hoiatada. Ema sõnul ei osanud nad kunagi arvata, et nii tavaline kaebus võib lõppeda surmaga.

Tema sõnul on kõige olulisem, et inimesed ei unustaks tema tütart. Larissat mäletatakse alati rõõmsa ja elurõõmsa lapsena.

Inglise keelne artikkel koos fotodega asub siin: My daughter’s legs ached on holiday – within days she was gone

Viimased uudised