Ma pole kunagi kohanud nii bravuurikat ja iseloomukat koera kui Boss. Aastatega õppisin armastama just neid omadusi temas, sest see tegigi temas Bossi. Eks ta ikka oma nime vääriline oli. Ta oli esimene päris “minu” koer ning mina olin tema jaoks emme. Ta oli aastaid vapper oma haigusega elades, kuid täna sai temal jõud otsa, kuna valud olid liiga suured. Täna luban tunda kaotust, valu ja kõike emotsioone. Naeran, nutan ja meenutan. Eks see olegi elu! Kerget käppa sulle Bossito 🩵