Miljonid mehed üle maailma puutuvad vananedes kokku probleemiga, millest sageli rääkida ei taheta. Öised tualetiskäigud, nõrgenev uriinijuga ja raskused põie tühjendamisel võivad olla märgid suurenenud eesnäärmest. Nüüd on Ameerika teadlased teinud olulise avastuse, mis võib aidata selgitada, miks see meestele nii tuttav probleem üldse tekib, kirjutab ScienceAlert.
Aastakümneid on teadlased püüdnud mõista, miks meeste eesnääre vanusega suureneb. Kuigi selle nähtuse seost hormonaalsete muutuste ja vananemisega on ammu teatud, on täpsemad rakulised põhjused jäänud suuresti mõistatuseks.
Nüüd usuvad USA Johns Hopkinsi ülikooli teadlased, et nad on leidnud ühe olulise puuduva pusletüki.
Nimelt avastasid nad eesnäärmest seni eraldi rakutüübina kirjeldamata rakud, mis võivad mängida olulist rolli eesnäärme suurenemises.
Probleem, mis puudutab väga paljusid mehi
Eesnääre ehk prostata on meeste kusepõie all paiknev nääre, mida läbib kusiti. Noorematel meestel on see tavaliselt umbes Kreeka pähkli suurune, kuid vanuse kasvades võib nääre suureneda.
Seda seisundit nimetatakse eesnäärme healoomuliseks suurenemiseks ehk healoomuliseks eesnäärme hüperplaasiaks (BPH).
Tegemist ei ole vähiga, kuid suurenemine võib põhjustada väga ebamugavaid terviseprobleeme. Kui eesnääre kasvab, võib see hakata suruma kusitile ja takistada uriini normaalset väljumist.
Esimesed märgid võivad olla üsna tagasihoidlikud. Näiteks peab mees senisest sagedamini tualetis käima või ärkab öösel mitu korda urineerimisvajaduse tõttu.
Aja jooksul võib uriinijuga nõrgeneda, urineerimise alustamine muutuda raskemaks ning tekkida tunne, et põis ei saanudki korralikult tühjaks.
Eesnäärme suurenemine muutub eriti tavaliseks pärast 50. eluaastat ning selle esinemissagedus kasvab vanusega märkimisväärselt.
Teadlased uurisid ligi 130 000 rakku
Uue avastuse tegemiseks võtsid Johns Hopkinsi teadlased põhjalikult ette inimese eesnäärme rakulise ehituse.
Uuringus analüüsiti kümne mehe eesnäärmest saadud mittevähilist kude. Mehed olid läbinud operatsiooni paikse eesnäärmevähi tõttu.
Teadlased uurisid kokku ligi 130 000 üksikrakku, kasutades tehnoloogiat, mis võimaldab kindlaks teha, millised geenid igas rakus parajasti aktiivsed on.
Eriti huvitas neid eesnäärme niinimetatud üleminekutsoon, mis ümbritseb kusitit.
Just selles piirkonnas tekib tavaliselt eesnäärme healoomuline suurenemine. Seni polnud aga selge, miks haigus areneb eelkõige seal, mitte teistes eesnäärme piirkondades.
Ja just sellest piirkonnast leidsid teadlased midagi tähelepanuväärset.
Avastati eriline rakutüüp
Teadlased tuvastasid basaarrakkude alarühma, mida nimetatakse WIF1-positiivseteks rakkudeks.
Need rakud olid eriti arvukad eesnäärme üleminekutsoonis, kuid ülejäänud piirkondades leidus neid väga vähe.
Veelgi tähelepanuväärsem oli asjaolu, et suurenenud eesnäärme kudedes esines neid rakke tavapärasest rohkem.
Rakkude geenide aktiivsuse uurimine näitas, et need võivad osaleda eesnäärmekoe ümberkujundamises ning mõjutada ümbritsevate rakkude käitumist.
Mõned nende rakkudega seotud geenid reageerivad ka meessuguhormoonidele, sealhulgas testosteroonile.
See viitab võimalusele, et kõnealused rakud aitavad kaasa protsessidele, mille tagajärjel eesnäärme kude aja jooksul suureneb.
Uuringu juhtivautorite hulka kuuluv Rulin Wang selgitas, et avastatud rakkudel on omadused, mis võivad mõjutada ümbritsevate kudede struktuuri ja kasvu.
Teisisõnu võib tegemist olla ühe olulise teguriga, mis muudab teatud eesnäärmepiirkonna vanusega suurenemisele eriti vastuvõtlikuks.
Kas avastus võib tuua uued ravimid?
Kõige põnevam on teadlaste sõnul võimalus, et avastus aitab tulevikus välja töötada senisest täpsemaid ravimeetodeid.
Praegu kasutatakse eesnäärme healoomulise suurenemise raviks muu hulgas ravimeid, mis lõõgastavad kuseteede ümber paiknevaid lihaseid või vähendavad hormonaalsete mehhanismide kaudu eesnäärme mahtu.
Raskematel juhtudel võib vajalikuks osutuda kirurgiline sekkumine.
Kui edasised uuringud kinnitavad, et WIF1-positiivsed rakud osalevad otseselt eesnäärme suurenemise põhjustamises, võivad neist saada uute ravimite sihtmärgid.
Sellised ravimid võiksid tulevikus mõjutada haiguse tekkimise või arenemise mehhanisme senisest täpsemalt.
Samas rõhutavad teadlased, et praegu on tegemist alles võimaliku seletusega. Veel pole tõestatud, et just need rakud põhjustavad eesnäärme suurenemist. Samuti pole avastuse põhjal veel uut ravi välja töötatud.
Milliseid sümptomeid ei tohiks mees ignoreerida?
Kuigi eesnäärme healoomuline suurenemine ei tähenda vähki, ei tasu selle sümptomeid tähelepanuta jätta.
Arsti poole võiks pöörduda eelkõige siis, kui öine urineerimine hakkab und häirima, uriinijuga muutub märgatavalt nõrgaks, urineerimise alustamine nõuab pingutamist või tekib pidev tunne, et põis pole täielikult tühjenenud.
Samas võivad sarnaseid sümptomeid põhjustada ka muud terviseprobleemid, mistõttu ei saa üksnes nende põhjal järeldada, et tegemist on suurenenud eesnäärmega.
Kui urineerimine muutub üldse võimatuks, on vaja kiiret arstiabi.
Uus teadustöö annab aga lootust, et tulevikus suudetakse seda miljonite meeste elukvaliteeti mõjutavat seisundit paremini mõista ja ravida.
Teadlaste avastus ei tähenda veel lõplikku vastust küsimusele, miks eesnääre vanusega suureneb, kuid see võib olla oluline samm selle aastakümneid püsinud mõistatuse lahendamisel.
Uuring avaldati teadusajakirjas The Journal of Pathology 10. septembril 2026.
