Puukide levitatavate haiguste kohta on tehtud tähelepanuväärne avastus. Ameerika Ühendriikide teadlased selgitasid välja, et teatud puugiliik võib ohtlikke baktereid peremeesorganismile edasi anda juba ühe tunni jooksul pärast nahale kinnitumist. Seni on sageli arvatud, et puugi kaudu leviva nakkuse tekkimiseks peab parasiit olema naha küljes märksa kauem. Uued tulemused näitavad, et vähemalt mõne haigustekitaja puhul võib nakatumine toimuda üllatavalt kiiresti, kirjutab Medical Xpress.
Puugid on väikesed, kuid nende kaudu levivad haigused võivad põhjustada tõsiseid terviseprobleeme. Kõige tuntumad neist on puukborrelioos ja puukentsefaliit, kuid maailmas leidub teisigi puukidega levivaid nakkusi.
USA Lõuna-Alabama ülikooli teadlased otsustasid uurida, mis toimub organismis esimestel tundidel pärast nakatunud puugi kinnitumist.
Uuringu tulemused osutusid tähelepanuväärseks. Selgus, et haigustekitajad võivad jõuda naha sisse juba tunni jooksul ning seejärel levida kiiresti ka teistesse kudedesse.
Nakatumine võib alata juba esimese tunniga
Teadlased keskendusid bakterile Rickettsia parkeri, mida levitab Ameerikas elav puugiliik Amblyomma maculatum.
See bakter põhjustab riketsioosi, mille sümptomiteks võivad olla palavik, peavalu, lihasvalu ja iseloomulik tume nahakahjustus puugihammustuse piirkonnas.
Uuringus kasutati hiiri, kellele kinnitati üks nakatunud puuk. See võimaldas teadlastel jälgida bakterite levikut tingimustes, mis sarnanevad loomuliku puugihammustusega.
Tulemused näitasid, et bakterite ülekandumine algas juba ühe tunni jooksul.
Veelgi enam, teadlased leidsid, et haigustekitaja geneetilist materjali oli võimalik tuvastada ka lümfisõlmedes ja siseelundites.
See näitab, kui kiiresti võib nakkusega seotud protsess organismis käivituda.
Kolme tunniga tuvastati nahas tuhandeid baktereid
Teadlased jälgisid ka seda, kuidas bakterite hulk aja jooksul muutus.
Kolm tundi pärast puugi kinnitumist tuvastati hiirte nahas keskmiselt ligikaudu 9500 bakterit.
Kahe ööpäeva möödudes oli nende arv kasvanud umbes 15 000-ni ning kuue päeva järel ligikaudu 22 000-ni.
Need tulemused näitavad, et mida kauem nakatunud puuk toitub, seda suuremaks võib muutuda nahas leiduv bakterite hulk.
Samas ei tähenda see, et iga puugihammustus põhjustaks nakkuse. Haigustekitaja ülekandumiseks peab puuk olema vastava bakteriga nakatunud.
Puugi sülg mõjutab organismi kaitsevõimet
Uuringust selgus veel üks oluline asjaolu.
Puugi sülg ei aita parasiidil üksnes verest toituda, vaid mõjutab ka peremeesorganismi immuunsüsteemi.
Puugi kinnitumisel hakkab organism hammustuskohas reageerima. Sinna kogunevad immuunrakud ning tekivad põletikulised muutused.
Nakatunud puugi puhul kujunes immuunvastus aga aja jooksul teistsuguseks kui nakatumata puugi korral.
Eriti selgelt ilmnes erinevus kuuendal päeval, mil nakatunud nahas muutusid domineerivaks makrofaagid – immuunrakud, mille ülesanne on muu hulgas haigustekitajaid kõrvaldada.
Teadlaste hinnangul võib puugi sülje mõju aidata selgitada, miks organism ei reageeri bakteritele kohe nii tugevalt, nagu võiks oodata.
See annab haigustekitajatele võimaluse organismis edasi levida.
Miks on avastus oluline?
Varasemates uuringutes on sageli kasutatud meetodit, mille puhul bakterid süstitakse katseloomale nõelaga.
Selline lähenemine aitab nakkusi uurida, kuid ei jäljenda täielikult seda, mis toimub tegeliku puugihammustuse ajal.
Puugi sülg, toitumise kestus ja bakterite järkjärguline ülekandumine võivad kõik mõjutada haiguse arengut.
Seekord kasutasid teadlased korraga vaid ühte nakatunud puuki, et jälgida nakkuse loomulikku kulgu võimalikult täpselt.
Uuringu ühe autori Chanakan Suwanbongkoti sõnul on puukidega levivad riketsioosid muutunud viimastel aastakümnetel üha olulisemaks rahvatervise probleemiks.
Uued teadmised võivad aidata välja töötada paremaid viise nende nakkuste ennetamiseks ja ravimiseks.
Kas see tähendab, et ka Eestis leviv borrelioos kandub edasi ühe tunniga?
Siin tuleb teha oluline vahe.
USA teadlaste uuring käsitles konkreetset bakterit Rickettsia parkeri ja seda levitavat puugiliiki. Uuring ei näidanud, et kõik puukidega levivad haigused kanduksid edasi sama kiiresti.
Eestis levinud puukborrelioosi põhjustavad teised bakterid ning nende ülekandumise kiirus võib olla erinev.
Borrelioosi nakatumisrisk suureneb üldjuhul puugi kinnitumisaja pikenedes, mistõttu on puugi kiire eemaldamine endiselt väga oluline.
Puukentsefaliiti põhjustab seevastu viirus, mis võib üle kanduda juba puugi toitumise varases etapis.
Seega ei saa ühe haiguse kohta tehtud uuringu tulemusi automaatselt kõigile teistele puuginakkustele üle kanda.
Mida teha, kui avastad nahalt puugi?
Kõige olulisem on puuk võimalikult kiiresti eemaldada.
Selleks tuleks kasutada peene otsaga pintsette või spetsiaalset puugieemaldajat, haarata puugist naha lähedalt ning tõmmata see ettevaatlikult välja.
Puuki ei ole vaja enne eemaldamist õli, alkoholi ega muude ainetega määrida.
Pärast eemaldamist tuleks hammustuskoht puhastada ja jälgida oma tervist.
Kui järgnevatel päevadel või nädalatel tekib laienev punetav laik, palavik, tugev peavalu või muud haigusnähud, tasub pöörduda arsti poole.
Puukentsefaliidi vastu on olemas vaktsiin, kuid borrelioosi vastu praegu inimestele tavakasutuses olevat vaktsiini ei ole.
Teadlased loodavad leida uusi võimalusi nakkuste ennetamiseks
Uuring avaldati teadusajakirjas PLOS Pathogens ning selle tulemusi tutvustas Lõuna-Alabama ülikool 10. novembril 2026.
Teadlased loodavad, et nakkuse kõige varasemate etappide parem mõistmine aitab tulevikus välja töötada uusi ennetusmeetodeid.
Eriti oluline on mõista, kuidas puugi sülg mõjutab immuunsüsteemi ja miks mõned haigustekitajad suudavad organismi kaitsemehhanismidest nii kiiresti mööda pääseda.
Uuringu kõige olulisem järeldus on, et mõne puugiga leviva bakteri ülekandumiseks võib piisata kõigest ühest tunnist. Kuigi see ei kehti automaatselt kõigi puugihaiguste kohta, tuletab avastus meelde, kui oluline on pärast looduses viibimist oma keha kontrollida ja leitud puuk kiiresti eemaldada.
