Esileht TervisUus südant jälgiv plaaster võib avastada ohtliku kahjustuse, mida patsient ise ei tunne

Uus südant jälgiv plaaster võib avastada ohtliku kahjustuse, mida patsient ise ei tunne

Helk
Avasta.me – avastame koos

Kanada teadlased on välja töötanud uudse südant jälgiva plaastri, mis võib tulevikus aidata avastada südamekahjustusi isegi siis, kui inimene tunneb end täiesti tervena. Tillukeste mikronõeltega varustatud seade jälgib organismis valku, mille sisaldus suureneb südamelihase kahjustuse korral. Avastusest võib olla eriti palju kasu operatsioonilt taastuvatele patsientidele, sest suur osa operatsioonijärgsetest südamekahjustustest tekib ilma ühegi märgatava sümptomita, kirjutab Medical Xpress.

Südamekahjustus ei anna endast alati märku tugeva rindkerevalu, õhupuuduse või muude tavapäraste hoiatussignaalidega.

Mõnikord võib südamelihas saada kahjustada nii, et inimene ei tunne midagi ebatavalist. Eriti sageli võib seda juhtuda pärast suuremaid kirurgilisi operatsioone.

Selliste kahjustuste avastamiseks kasutatakse praegu peamiselt vereanalüüse. Kui patsient on aga juba haiglast koju lubatud, ei pruugi võimaliku probleemi tuvastamine olla lihtne.

Nüüd võib sellele probleemile pakkuda lahenduse väike nahale kinnitatav seade.

Iga viies riskirühma patsient võib saada südamekahjustuse

Maailmas tehakse igal aastal ligikaudu 300 miljonit operatsiooni, mis ei ole otseselt seotud südamega.

Kuigi enamik operatsioone möödub edukalt, võib taastumisperioodil tekkida ootamatuid tüsistusi.

Teadlaste andmetel esineb umbes 20 protsendil suurema riskiga patsientidest pärast selliseid operatsioone südamelihase kahjustust.

Veelgi murettekitavam on asjaolu, et ligikaudu 90 protsenti nendest juhtudest ei põhjusta selgelt äratuntavaid sümptomeid.

See tähendab, et patsient võib end pärast operatsiooni hästi tunda, kuigi tema südamelihas on saanud kahjustada.

Probleem võib jääda märkamata seni, kuni tehakse vereanalüüs või ilmnevad tõsisemad tervisehäired.

McMasteri ülikooli professori Leyla Soleymani sõnul sooviti välja töötada tehnoloogia, mis võimaldaks südame seisundit pidevalt jälgida ilma korduvate vereproovideta.

Tillukesed nõelad jälgivad südame seisundit

Uus seade meenutab väikest nahale kinnitatavat plaastrit.

Selle eripäraks on mikroskoopilised polümeernõelad, mis ulatuvad naha pindmistesse kihtidesse.

Nõelad ei pea jõudma veresoonte ega närvideni, mistõttu on nende kasutamine kavandatud võimalikult valutuks.

Nende ülesanne on koguda nahaalusest koest rakkudevahelist vedelikku.

See vedelik sisaldab mitmesuguseid aineid, mille põhjal on võimalik hinnata organismis toimuvaid muutusi.

Plaastri sees olev biosensor analüüsib kogutud vedelikku ja jälgib südamekahjustusele viitava valgu sisaldust.

Erinevalt tavalisest vereanalüüsist ei anna seade ainult ühekordset tulemust, vaid võimaldab jälgida muutusi aja jooksul.

Üks kindel valk annab märku südamekahjustusest

Teadlaste väljatöötatud plaaster mõõdab südame troponiini.

Troponiin on valk, mida leidub südamelihase rakkudes ning mis võib südamelihase kahjustuse korral verre vabaneda.

Arstid kasutavad troponiini vereanalüüsi juba praegu näiteks südameinfarkti ja teiste südamekahjustuste tuvastamiseks.

Uue tehnoloogia eesmärk on jälgida sama valgu sisaldust ilma pideva verevõtmiseta.

See ei ole aga lihtne ülesanne.

Troponiini sisaldus võib olla veres väga väike ning nahaaluses vedelikus on seda veelgi vähem.

Seetõttu tuli teadlastel luua erakordselt tundlik sensor, mis suudaks tuvastada ka imepisikesi muutusi.

Plaaster kasutab kahte erinevat tuvastusmeetodit

Tehnoloogia arendamisel ühendasid teadlased antikehad ja aptameerid.

Antikehad on molekulid, mis suudavad ära tunda kindlaid valke.

Aptameerid on aga lühikesed DNA- või RNA-lõigud, mida saab kujundada konkreetsete molekulidega seondumiseks.

Nende kahe meetodi ühendamine võimaldab sensoril tuvastada troponiini väga väikestes kogustes.

Seadmes kasutatakse ka elektrilist impulssi, mis aitab sensoril pärast mõõtmist seotud molekule vabastada.

See on oluline, sest nii saab järgmine mõõtmine kajastada uut olukorda, mitte lihtsalt eelmisest mõõtmisest sensorile jäänud valku.

Tänu sellele on võimalik jälgida, kas troponiini sisaldus tõuseb, langeb või püsib muutumatuna.

Loomkatsed andsid julgustavaid tulemusi

Uut tehnoloogiat on seni katsetatud eelkõige loomamudelites.

Ühes katses jälgis plaaster hiirtel troponiini sisalduse suurenemist ja vähenemist ning tulemused järgisid üldjoontes vereanalüüsidega mõõdetud muutusi.

Teises katses suutis seade tuvastada kõrgemat troponiinitaset südame pärgarterite haigusega hiirtel.

See näitas, et plaaster ei reageerinud ainult katses kunstlikult lisatud valgule, vaid suutis märgata ka organismis endas tekkinud südamekahjustuse tunnuseid.

Teadlaste hinnangul on tegemist olulise sammuga tehnoloogia edasise arendamise suunas.

Samas ei ole veel tõestatud, kui täpselt suudab plaaster inimestel südamekahjustusi avastada.

Tulevikus võiks patsient südant jälgida ka kodus

Uue seadme üks suuremaid võimalikke eeliseid on selle kasutamine pärast haiglast lahkumist.

Tänapäeval lubatakse üha rohkem patsiente pärast operatsiooni koju juba samal või järgmisel päeval.

Samas võivad mõned operatsioonijärgsed tüsistused tekkida alles järgnevate päevade jooksul.

Kui patsiendil oleks võimalik kanda südant jälgivat plaastrit, võiksid arstid tulevikus saada märku võimalikust kahjustusest ka siis, kui inimene viibib kodus.

Selline lahendus võiks aidata otsustada, millal on vaja teha täiendavaid uuringuid või kutsuda patsient tagasi haiglasse.

Teadlased loodavad, et pidev jälgimine võimaldaks probleeme märgata varem, kui need jõuavad põhjustada tõsisemaid tagajärgi.

Siiski ei ole veel teada, kui kiiresti kajastub veres tekkinud troponiinitaseme muutus nahaaluses vedelikus. See on üks küsimustest, millele järgmised uuringud peavad vastuse andma.

Kas plaaster võiks tulevikus asendada vereanalüüse?

Praegu veel mitte.

Kuigi esialgsed tulemused on paljulubavad, on tehnoloogia alles arendusjärgus.

Enne haiglates ja koduses ravis kasutusele võtmist tuleb teha täiendavaid katseid ning uurida seadme täpsust ja ohutust inimestel.

Samuti tuleb kindlaks teha, kui usaldusväärselt suudab plaaster eristada erinevaid südamekahjustusi ning millal peaks mõõtmistulemuse põhjal arstiga ühendust võtma.

Teadlased ei ole veel kinnitanud, millal seade võiks tavakasutusse jõuda.

Arendustöö jätkub ning tehnoloogia turule toomisega tegeleb ka idufirma Aptec Health.

Tulevikus võiks sama tehnoloogia jälgida teisigi haigusi

Kuigi esialgu keskenduvad teadlased südamekahjustuste tuvastamisele, võib mikronõeltega plaastril olla märksa laiem kasutusala.

Sama tehnoloogiat võiks kohandada teiste organismis leiduvate valkude ja haigusnäitajate mõõtmiseks.

Teadlased uurivad näiteks võimalusi jälgida insuliini ja C-peptiidi, mis võivad anda olulist teavet ainevahetuse ja diabeedi kohta.

Sellised seadmed võiksid tulevikus vähendada vajadust sagedaste vereanalüüside järele ning anda arstidele senisest põhjalikuma ülevaate patsiendi tervislikust seisundist.

Uuringu tulemused avaldati 18. novembril 2026 teadusajakirjas Science Advances.

Uue plaastri suurim võimalus seisneb selles, et see võiks tulevikus avastada südamekahjustuse ajal, mil patsient ise ei tunne veel midagi ebatavalist. Kuigi inimestel tuleb seadme toimivust alles tõestada, võib selline tehnoloogia muuta operatsioonijärgse jälgimise märksa turvalisemaks.

Avasta.me – avastame koos