Esileht UudisedEuroopas levib uus koroonaviiruse variant PJ.2.1 – teadlased selgitasid välja, kui ohtlik see on

Euroopas levib uus koroonaviiruse variant PJ.2.1 – teadlased selgitasid välja, kui ohtlik see on

Avasta
Avasta Avasta.me – avastame koos

Euroopas levib uus koroonaviiruse variant PJ.2.1, mille puhul on teadlased avastanud mitu tähelepanuväärset omadust. Viirus suudab teatud tingimustel inimese rakkudesse tungida tõhusamalt kui varem uuritud variandid ning selle levik on mitmes riigis kiiresti kasvanud. Saksamaa teadlaste värske uuring tõi aga ka rahustava uudise: praegu kasutatava uuendatud vaktsiini järel tekkinud antikehad suutsid uut viirusvarianti tõhusalt neutraliseerida, kirjutab Medical Xpress.

Koroonaviirus ei ole maailmast kadunud ning teadlased jälgivad jätkuvalt tähelepanelikult uute viirusvariantide tekkimist. Üks viimaseid tähelepanu pälvinud variante kannab nimetust PJ.2.1.

See avastati esimest korda 2026. aasta mais Kanadas ning on seejärel levinud mitmesse maailma piirkonda.

Viimastel kuudel on selle osakaal kasvanud Ameerika Ühendriikides ja Hispaanias. Samuti on teadlased täheldanud variandi sagenemist Prantsusmaal ja Hollandis.

Saksamaa teadlaste hinnangul on tõenäoline, et variant hakkab senisest laiemalt levima ka Saksamaal.

Uuel viirusvariandil on ebatavaliselt palju muutusi

Koroonaviiruse uute variantide tekkimine ei ole iseenesest midagi erakordset. Viirus muutub pidevalt ning selle geneetilises materjalis tekivad uued mutatsioonid.

PJ.2.1 puhul äratas teadlaste tähelepanu aga asjaolu, et see pärineb vanemast viiruseliinist, mis oli vahepeal peaaegu kadunud.

Uurijate ühe hüpoteesi kohaselt võis viirus püsida pikemat aega ühe nakatunud inimese organismis ning selle aja jooksul koguda suure hulga mutatsioone.

Selliseid järsult muutunud viirusvariante nimetatakse saltatsioonivariantideks.

Muutused puudutavad muu hulgas viiruse ogavalku, mille abil koroonaviirus kinnitub inimese rakkude külge.

Just see omadus ajendas teadlasi uurima, kas PJ.2.1 võib olla varasematest variantidest nakkavam või suudab paremini vältida immuunsüsteemi kaitset.

Teadlased avastasid, et viirus pääseb rakkudesse tõhusamalt

Saksamaa primaadikeskuse ja Hannoveri meditsiinikõrgkooli teadlased uurisid uue variandi omadusi laboritingimustes.

Selgus, et PJ.2.1 ogavalk seondub inimese rakkudel asuva ACE2-retseptoriga tugevamalt kui mitmel teisel uuritud viirusvariandil.

ACE2-retseptor on üks peamisi viise, mille kaudu koroonaviirus inimese rakkudesse siseneb.

Uuring näitas, et PJ.2.1 suutis teatud rakkudesse tõhusamalt tungida isegi siis, kui nende pinnal oli ACE2-retseptoreid suhteliselt vähe.

Teadlaste hinnangul võib see omadus aidata selgitada, miks uus variant on mitmes riigis levima hakanud.

Samas ei tähenda laborikatsete tulemused automaatselt, et viirus leviks inimeste vahel kindlasti kiiremini. Selle kinnitamiseks on vaja ka epidemioloogilisi andmeid.

Kas uus koroonaviiruse variant on ohtlikum?

See on küsimus, millele paljud inimesed vastust otsivad.

Teadlaste sõnul ei ole praegu tõendeid selle kohta, et PJ.2.1 põhjustaks varasematest koroonaviiruse variantidest raskemat haigust.

Samuti pole tuvastatud uusi või ebatavalisi haigussümptomeid, mis eristaksid seda selgelt teistest COVID-19 variantidest.

Haigus võib endiselt põhjustada palavikku, kurguvalu, köha, nohu, väsimust, pea- ja lihasvalu.

Raskema haigestumise risk on suurem eakatel, nõrgenenud immuunsusega inimestel ning neil, kellel on teatud kroonilised haigused.

Teadlased rõhutavad siiski, et viiruse omadusi tuleb edasi jälgida, sest uued mutatsioonid võivad selle käitumist muuta.

Vaktsiinide kohta saabus oluline uudis

Üks uuringu kõige tähelepanuväärsemaid tulemusi puudutas vaktsiinide tõhusust.

Teadlased uurisid nende inimeste antikehi, kes olid saanud Saksamaal kasutatavat uuendatud Comirnaty mRNA-vaktsiini, mis on kohandatud XFG-viirusvariandile.

Laborikatsed näitasid, et pärast vaktsineerimist tekkinud antikehad suutsid PJ.2.1 varianti tõhusalt neutraliseerida.

See tähendab, et hoolimata uue variandi geneetilistest muutustest ei ole see vähemalt uuritud tingimustes suutnud vaktsiinist saadud antikehakaitsest täielikult mööda pääseda.

Uuringu ühe autori, infektsioonibioloogi Markus Hoffmanni hinnangul viitavad tulemused sellele, et XFG-variandile kohandatud vaktsiin võib pakkuda kaitset ka PJ.2.1 vastu.

Siiski tuleb arvestada, et laboratoorne antikehade neutraliseerimise katse ei näita üksinda täpselt, kui tõhusalt vaktsiin päriselus nakatumist või rasket haigestumist ära hoiab.

Teine viirusvariant valmistab teadlastele rohkem muret

Sama uurimistöö käigus analüüsiti ka teist koroonaviiruse varianti, mis kannab nimetust BA.3.2.

Selle puhul olid tulemused märksa erinevamad.

Selgus, et nii eelmisel hooajal kasutatud kui ka praeguse uuendatud vaktsiini järel tekkinud antikehad ei suutnud BA.3.2 varianti laborikatsetes piisavalt tõhusalt neutraliseerida.

Teadlaste tähelepanu äratas ka asjaolu, et BA.3.2 varianti on tuvastatud eelkõige laste seas.

Saksamaa primaadikeskuse infektsioonibioloogia osakonna juht Stefan Pöhlmann leidis, et tulevikus võiks kaaluda ka sellele variandile kohandatud komponendi lisamist koroonavaktsiinidesse.

See ei tähenda siiski, et olemasolevad vaktsiinid oleksid kasutud või et BA.3.2 põhjustaks tingimata raskemat haigust. Uuring käsitles eelkõige antikehade võimet takistada viiruse sisenemist rakkudesse.

Kas uus variant on juba Eestisse jõudnud?

PJ.2.1 on Euroopas juba tuvastatud ning selle levikut on täheldatud mitmes riigis.

Saksamaa teadlaste 17. novembril avaldatud teates nimetatakse muu hulgas Hispaaniat, Prantsusmaad ja Hollandit.

Eesti kohta ei esitatud selles uuringus eraldi andmeid.

Seetõttu ei saa üksnes selle uuringu põhjal kinnitada, kui laialdaselt PJ.2.1 Eestis levib või kas see on siin juba tuvastatud.

Selle väljaselgitamiseks on vaja Eesti terviseasutuste värskeid seireandmeid.

Teadlased jätkavad viiruse jälgimist

Uuringu tulemused avaldati teadusajakirjades Journal of Infection ja The Lancet Infectious Diseases. Saksamaa primaadikeskus tutvustas tulemusi 17. novembril.

Teadlaste hinnangul näitab PJ.2.1 teke taas, kui kiiresti võib koroonaviirus muutuda ning miks on oluline jälgida ka neid viiruseliine, mis näivad olevat juba kadunud.

Kuigi uus variant suudab laboritingimustes teatud rakkudesse tõhusamalt siseneda, ei ole seni leitud tõendeid selle kohta, et see põhjustaks raskemat haigust.

Praegused tulemused annavad seega kaks olulist sõnumit: PJ.2.1 levik Euroopas väärib tähelepanu, kuid paanikaks ei ole põhjust. Teadlaste jaoks on eriti julgustav, et uuendatud vaktsiini järel tekkinud antikehad suudavad uut varianti endiselt tõhusalt neutraliseerida.

Avasta Avasta.me – avastame koos