Kui Euroopa Liidu aluslepingute avamise eesmärk on minna ühehäälsuselt kvalifitseeritud häälteenamusele maksu-, rahandus- ja välispoliitika küsimustes, siis sellega vähendatakse kahtlemata Eesti mõjuvõimu ja otsustuskaalu, kirjutab Jaak Madison.

Eelmise nädala keskel avaldasid Saksamaa ja Prantsusmaa eksperdid plaani Euroopa Liidu reformimiseks, mis annab aimdust sellest, milliseks soovivad Euroopa Liidu suurriigid liitu nügida.

Kuigi see plaan pole õiguslikult siduv ega kuidagi kohustuslik liikmesriikidele, võib olla üpris kindel, et just sellist reformiplaani hakatakse survestama väiksematele liikmesriikidele. Nii nagu väidetakse avaldatud raportis ning nagu rõhutavad ka teatud poliitilised jõud Eestis, siis eesmärgiks on “tugevdada, tõhustada ja kiirendada otsustusprotsesse Euroopa Liidus”.

Loe edasi: Err.ee.