Advokaat Paul Keres, kes esindab riigikohtult riigikogu valimiste elektroonilise hääletamise tulemuse kehtetuks tunnistamist taotlevat Eesti Konservatiivne Rahvaerakonda (EKRE), selgitas ERR-ile kaebuse sisu. EKRE ja Keres leiavad, et elektroonilise hääletamise regulatsioon on põhiseaduse vastane ja põhiseaduse vastase regulatsiooni alusel kokku loetud hääled tuleb jätta arvestamata.
Mida te vaidlustama lähete?
Me vaidlustame elektrooniliste häälte kokkulugemise toimingu ja palume need hääled jätta arvestamata.
Seadusest tulenev regulatsioon, mis e-hääletamise korraldust ja nende häälte kokkulugemist reguleerib, on täiesti puudulik, kui mitte öelda olematu. Ja see toob meie hinnangul kaasa selle regulatsiooni põhiseadusevastasuse.
See tegelikult ei ole mingi uus leiutis, see on juba päris vana. Tegelikult juba 1998. aastast on riigikohus juhtinud tähelepanu sellele, et kõik valimistega seotud küsimused peavad olema lahendatud valimisseadusega. Tol ajal olid muidugi teised probleemid, aga analoogia on asjakohane.
Ja veel 2019. aastal ütles ka riigikohus ühte kaebust lahendades, et valimisõiguse ja õigusriigi printsiipide tagamiseks oleks vaja elektroonilise hääletamise kord detailsemalt reguleerida õigustloovates aktides, mis tähendab seaduses. Ja siiamaani ei ole riigikogu seal mitte midagi teinud.
Kujunenud olukord on selline, et riigikogu annab korralduse ja menetluse ja elektroonilise hääletamise läbiviimise tingimused põhiosas täielikult Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestada.
Ja Vabariigi Valimiskomisjon on ühtlasi siis seal nagu seadusandja, korraldaja ja järelevalve teostaja – kõik ühes organisatsioonis. See ei ole kooskõlas võimude lahususe põhimõttega ja ei ole kindlasti kooskõlas põhiseaduse loogikaga.
LOE EDASI: ERR.EE