„Mõistame hästi, et Eesti eri paigus on auto hädavajalik ja kõik vanemate autode omanikud ei jaksa soetada säästlikumaid sõidukeid. Kinnitan neile, et sellega oleme maksu disainimisel ka arvestanud,“ sõnas rahandusminister, märkides et auto vanus vähendab maksu suurust.
Minister lisas, et vastukaaluks on uute autode soetamisel maksustamisega soov kallutada ostuotsust väiksemate ja vähemsaastavamate suunas. Sellest tulenevalt on maks jaotatud kaheks – registreerimismaksuks ja aastamaksuks.
Registreerimismaks on ennekõike suunatud autode ostmise pidurdamiseks ja säästlikumate eelistamiseks. Aastamaksuga maksustatakse auto omamist, et motiveerida inimesi oma sõidukipargi suurust ja võimsust üle vaatama ning võimalusel eelistama keskkonnasõbralikumat ja väiksemate kuludega autot. „Samuti loodame aastamaksuga lahendada probleemi looduses ja kortermajade parklates seisvate romudega. Tahaksime jõuda sellise maksumudelini, mis paneks inimesed oma romud kokku korjama ja nõuetekohaselt lammutama,“ sõnas rahandusminister Mart Võrklaev.
Eelnõu väljatöötamiskavatsuses on maksu arvestamiseks välja toodud kaks võimalikku mudelit. Esimene mudel lähtub laiemalt mootorsõiduki globaalsest ja lokaalsest keskkonnamõjust (tootmisel, tarbimisel, utiliseerimisel) ja teine kitsamalt, keskendudes vaid CO2 heitele sõiduki kasutamise ajal.
Täpsed maksustamise põhimõtted paneb rahandusministeerium paika eelnõu väljatöötamiskavatsusele laekunud tagasiside põhjal. Selle alusel valminud eelnõuga tuleme välja sügisel.
Mootorsõidukimaks hakkab kava kohaselt kehtima tuleva aasta 1. juulist ja aastamaksu tuleks esimest korda tasuda 2024. aasta augustis poole aasta eest.
Maks on sõidukipõhine, ehk kui inimesel/ettevõttel on mitu sõidukit, tuleb maksta nende kõige eest. Maksu tasub sõiduki omanik või liisinguvõtja.
Maks hõlmab kõiki kuni 3500 kg kaaluvaid M1, M1G sõiduautosid ja N1 ja N1G kategooriasse kuuluvaid kaubikud ning L3e–L7e kategooriate sõidukeid (mootorrattad, mopeedautod jne).