Malis Sahara kõrbest leitud roosakas meteoriit tekkis Marsi maakoores vähemalt 4,1 miljardit aastat tagasi. See on üks vanimaid Maalt leitud Marsi meteoriite ning selle mineraalides on säilinud jäljed ajast, mil planeedi maakoores liikus vedel vesi, teatas NASA uurimiskeskus JPL.
Teghaza 001 nime saanud meteoriit leiti 2022. aastal kaheksa tükina. Suurim tükk oli umbes rusikasuurune ja kõik killud kaalusid kokku ligi 800 grammi. New Mexico ülikooli teadlased tegid kivi päritolu kindlaks hapniku isotoopide järgi. Nende omavaheline suhe kattus teistes Marsi meteoriitides mõõdetuga.
Mineraalidesse jäi jälg Marsi veest
NASA planeediteadlase Yang Liu juhitud töörühm uuris kivimis leiduvaid tillukesi tsirkoonikristalle. Nendes sisalduva uraani ja selle lagunemisel tekkinud plii mõõtmine andis vanuseks umbes 4,1 miljardit aastat. Teiste mineraalide analüüs andis samasse ajajärku jääva tulemuse. Uuring ilmus 29. oktoobril teadusajakirjas Science.
Teadlaste hinnangul muutis Marsi maakoores liikunud kuum vesi kivimi mineraale umbes 4,1 miljardit aastat tagasi. Kivim ise tekkis aeglaselt jahtunud magmast ning võib seega olla veelgi vanem. Marss oli vee jälgede tekkimise ajal kõigest mõnesaja miljoni aasta vanune.
Meteoriidi mineraalne koostis sarnaneb sellega, mida NASA orbiidisond on mõõtnud Marsi kraatriterohketel lõunapoolsetel kõrgustikel. Teadlased leidsid Marsilt 13 paika, mille kivimite koostis meteoriidiga sobib. Täpne päritolukoht on seni teadmata.
Mingil hetkel paiskas kokkupõrge kivitüki Marsilt kosmosesse. Selle teekond viis lõpuks Maa atmosfääri ja sealt Saharasse. Kui kaua meteoriit kõrbes enne leidmist lebas, pole veel teada.
