Esileht UudisedSeljavalude ravis võib avaneda uus võimalus

Seljavalude ravis võib avaneda uus võimalus

Helk
Avasta.me – avastame koos

Miljoneid inimesi vaevavate seljavalude ravis võib tulevikus toimuda oluline läbimurre. Ameerika Ühendriikide teadlased avastasid, et seni väheuuritud valk nimega BLST aitab kaitsta selgroo lülivahekettaid vananemise ja kahjustuste eest. Veelgi üllatavam on see, et valgu tootmise taastamine vähendas laborikatsetes rakkude vananemise ja DNA kahjustuste tunnuseid. Avastusest võib tulevikus sündida ravimeetod, mis ei piirdu üksnes valu leevendamisega, vaid aitab võidelda selle tekkepõhjustega, kirjutab Medical Xpress.

Seljavalu on üks sagedasemaid terviseprobleeme maailmas. See võib tabada nii noori kui ka vanemaid inimesi, kuid vanuse kasvades suureneb tõenäosus, et selgroo lülivahekettad hakkavad kuluma.

Lülivahekettad paiknevad selgroolülide vahel ning toimivad omamoodi amortisaatoritena. Need aitavad summutada koormust, võimaldavad selgrool liikuda ja hoiavad ära luude liigse hõõrdumise.

Aja jooksul võivad kettad kaotada elastsust, kuivada ja kahjustuda. Mõnel inimesel põhjustavad sellised muutused tugevat või pikaajalist valu.

Nüüd leidsid Utah’ ülikooli teadlased, et selle protsessi taga võib olla seni tähelepanuta jäänud molekulaarne mehhanism.

Teadlased avastasid valgu, mille hulk vananedes väheneb

Uuringu keskmes oli valk nimega ZNF865, mida tuntakse ka nimetuse BLST all.

Kuigi selle valgu olemasolu oli varem teada, ei olnud teadlastel seni põhjalikku ülevaadet selle ülesannetest organismis.

Utah’ ülikooli biomeditsiinitehnika dotsendi Robby D. Bowlesi juhitud uurimisrühm otsustas välja selgitada, kuidas BLST mõjutab lülivaheketaste tervist.

Teadlased uurisid inimese lülivaheketaste rakke ning võrdlesid erinevas vanuses ja erineva kahjustusastmega kudesid.

Selgus, et vananenud ja kahjustatud lülivaheketastes oli BLST valgu aktiivsus väiksem.

See viitas võimalusele, et valk aitab kaitsta rakke vananemisega kaasnevate kahjustuste eest.

Kuid teadlased ei piirdunud üksnes selle seose tuvastamisega.

Nad otsustasid kontrollida, mis juhtub siis, kui valgu tootmist kunstlikult suurendada või vähendada.

Rakkude vananemist õnnestus laboritingimustes pidurdada

Katsetes kasutati CRISPR-tehnoloogiat, mis võimaldab teadlastel väga täpselt mõjutada geenide aktiivsust.

Uurijad taastasid BLST tootmise inimese kahjustatud lülivaheketta rakkudes.

Tulemused olid paljulubavad.

Rakkudes vähenesid DNA kahjustuste tunnused ning taandusid mitmed vananemisega seotud muutused.

Samuti paranesid rakkude toimimisega seotud näitajad, mis viitasid sellele, et need suutsid taas paremini säilitada tervele koele omaseid omadusi.

Teadlaste hinnangul on see oluline, sest lülivaheketaste vananemine ei tähenda üksnes nende mehaanilist kulumist.

Suurt rolli võivad mängida ka rakkudes kuhjuvad DNA kahjustused ja nendega seotud põletikulised protsessid.

Kui neid protsesse õnnestuks tulevikus mõjutada, võiks olla võimalik aeglustada ka lülivaheketaste kahjustumist.

Loomkatsed kinnitasid valgu tähtsust

Teadlased viisid läbi ka katsed hiirte ja rottidega.

Seekord vähendati BLST aktiivsust, et näha, mis juhtub siis, kui selle kaitsev toime nõrgeneb.

Tulemused näitasid, et valgu aktiivsuse vähenemine kiirendas lülivaheketaste kahjustumist.

Lisaks ilmnesid katseloomadel valuga seotud käitumismuutused.

See oli teadlaste jaoks oluline leid, sest näitas, et BLST ei ole lihtsalt vananemisega seotud muutuste kõrvalnähtus.

Valgul näib olevat otsene roll lülivaheketaste normaalse seisundi säilitamisel.

Bowlesi hinnangul annavad tulemused uusi tõendeid selle kohta, et DNA kahjustused võivad olla üks seljavalude tekkimise põhjuseid.

Kas tulevikus saab kulunud lülivahekettaid taastada?

Praegu keskendub suur osa seljavalu ravist sümptomite leevendamisele.

Sõltuvalt probleemi põhjusest kasutatakse füsioteraapiat, liikumisharjutusi, valuvaigisteid ja mõnel juhul ka kirurgilist ravi.

Need meetodid võivad olla tõhusad, kuid alati ei suuda need taastada juba kahjustunud lülivaheketta normaalset ehitust.

Utah’ ülikooli teadlaste avastus võib avada täiesti uue uurimissuuna.

Kui BLST aktiivsuse suurendamine aitab kahjustatud rakkudel paremini toimida, võiks tulevikus olla võimalik välja töötada ravi, mis mõjutab otseselt lülivaheketaste vananemisega seotud protsesse.

Selline ravi võiks teoreetiliselt aidata säilitada ketaste tervist või aeglustada nende edasist kahjustumist.

Samas rõhutavad teadlased, et praegu on tegemist alles varajase uurimistööga.

Inimestel ei ole veel tõestatud, et BLST aktiivsuse suurendamine vähendaks seljavalu või taastaks kahjustunud lülivahekettaid.

Avastusest võib olla kasu ka teiste haiguste uurimisel

Uuringu tulemused võivad ulatuda seljavaludest kaugemale.

BLST valku leidub mitmesugustes organismi kudedes ning see osaleb protsessides, mis on seotud rakkude normaalse toimimise ja DNA kahjustuste kontrollimisega.

Seetõttu soovivad teadlased uurida, kas sama mehhanism võiks mängida rolli ka teiste vananemisega seotud haiguste puhul.

Utah’ ülikooli Huntsmani vähiinstituudi professor Jason Gertz märkis, et ühe geeni aktiivsuse taastamisega saavutatud muutused olid märkimisväärsed.

Tema hinnangul võib BLST osutuda huvitavaks uurimisobjektiks ka vähi ja neurodegeneratiivsete haiguste puhul.

DNA kahjustuste kuhjumine on seotud paljude vananemisprotsessidega ning rakkude võime neid kahjustusi parandada mõjutab organismi tervist.

Siiski ei tähenda see, et teadlased oleksid leidnud universaalse vananemisvastase ravi.

BLST mõju erinevates kudedes tuleb veel põhjalikult uurida.

Millal võiks uus ravi inimesteni jõuda?

Kuigi tulemused on julgustavad, ei oska teadlased praegu öelda, millal võiks BLST-l põhinev ravi patsientidele kättesaadavaks muutuda.

Enne seda tuleb lahendada mitu olulist küsimust.

Kõigepealt on vaja täiendavaid loomkatseid, et hinnata, kui kaua valgu aktiivsuse muutmise mõju kestab ning kas sellega kaasneb kõrvaltoimeid.

Samuti tuleb välja selgitada, kuidas mõjutada BLST aktiivsust ohutult inimese lülivaheketastes.

CRISPR-tehnoloogia võimaldab geenide tööd täpselt reguleerida, kuid selle kasutamine inimese organismis nõuab põhjalikku ohutuse kontrollimist.

Alles seejärel saab alustada kliinilisi uuringuid, milles hinnatakse võimaliku ravi mõju inimestele.

Seega ei ole tegemist lähiajal apteekidesse jõudva ravimiga.

Seljavalu ei tähenda alati lülivaheketta kahjustust

Oluline on meeles pidada, et seljavalul võib olla palju erinevaid põhjuseid.

Valu võib tuleneda lihaspingest, närviärritusest, liigeste probleemidest või muudest haigustest.

Samuti ei põhjusta kõik lülivaheketaste vananemisega seotud muutused tingimata valu.

Seetõttu ei saa BLST valgu avastust pidada lahenduseks kõikidele seljavaludele.

Uuring puudutab eelkõige vananemise ja lülivaheketaste kahjustumisega seotud mehhanisme.

Avastati võimalik viis mõjutada seljavalu tekkepõhjuseid

Uuring avaldati teadusajakirjas Aging Cell ning selle tulemusi tutvustati laiemalt novembris 2026.

Teadlaste jaoks on kõige olulisem järeldus see, et lülivaheketaste vananemine ei pruugi olla ainult pöördumatu mehaaniline kulumine.

Vähemalt laboritingimustes õnnestus mõjutada rakutasandi protsesse, mis on seotud kudede kahjustumise ja vananemisega.

Kui edasised uuringud kinnitavad, et sama mehhanismi saab ohutult kasutada ka inimestel, võib see tulevikus muuta seljavalude ravi. Selle asemel et üksnes valu vaigistada, võiks olla võimalik mõjutada protsesse, mis põhjustavad lülivaheketaste kahjustumist.

Avasta.me – avastame koos