Martin Helme tegi rahandusministrina kõik selleks, et Eesti saaks rahapesus süüdi jäänud Dankse panga trahvirahast osa endale. Oponendid üritasid seda ponnistust välja naerda, eriti Jürgen Ligi. Nüüd plaksutavad reformierakondlased käsi, et Eesti saabki koostöö eest Danske panga rahapesujuhtumi lahendamisel USA-le makstud leppetrahvist väetid 50 miljonit.
See on kümme korda vähem kui sai samasuguse koostöö eest Taani, aga noh, abiks ikka. Ilma Helme pingutusteta poleks sedagi antud.
Vastuseks ERR-i küsimusele just sellise rahasumma kohta jäi justiitsminister Kalle Laanet muidugi vastuse võlgu, ütles vaid, et Eesti peab kõigega rahul olema, mis selle koostöö raames pakutakse ja tänuga vastu võtma. On ikka mentaliteet!
Meenutagem, et Danske rahapesujuhtumi uurimisel USA-ga koostöö tegemine aeti Eestis Jüri Ratase valitsuse ajal sisepoliitiliselt pingeliseks küsimuseks. Eesti tegi USA õiguskaitseasutustega Danske Banki rahapesukahtluse uurimisel tihedat koostööd, kuid vaidlusaluseks kujunes küsimus, kas Eestil on võimalik USA-s määratud trahvisummadest osa saada.
Danske Bank tunnistas end USA uurimises süüdi läbi Eesti filiaali toimunud pangapettuses. Danske Bank aktsepteeris enam kui kahe miljardi dollari suuruse trahvi.
Eesti konnatiigis tõsteti kisa Ameerikast palgatud tunnustatud advokaadi Louis Freeh’ lepingu pärast. Selle miljoni vastu oleks me nüüd saanud 400 miljonit, aga Reformierakonna hüsteerilise kisa saatel saime USA justiitsministeeriumist sooja käepigistuse, märkis Martin Helme, kui Danske tunnistas end USAs süüdi rahapesus ja maksis trahvi kaks miljardit ja veerand sellest rahast ehk veidi alla 500 miljoni läks Taanile koostöö eest USA võimudega. Eesti jäeti toona üldse mängust välja.
„Milline raiskamine! Milline masendav tõdemus, et mul oli õigus ja me ajasime õiget asja, aga refikad keerasid selle tuksi,“ kommenteeris Helme toona.
Loe edasi: Uueduudised.ee