Atlandi ookeanil seilanud kruiisilaeva pardal puhkenud ohtlik viirusnakkus nõudis kolme inimese elu ja nakatas kokku 13 inimest. Nüüd on rahvusvaheline teadlaste rühm välja selgitanud, kuidas haruldane haigustekitaja reisijate seas levis. Uuring kinnitas, et viirus kandus laeval edasi inimeselt inimesele – nähtus, mis on hantaviiruste puhul äärmiselt haruldane, kirjutab Medical Xpress.
Kõik sai alguse tänavu aprillis, kui ekspeditsioonilaev M/V Hondius alustas Argentina lõunatipus asuvast Ushuaia sadamast reisi üle Atlandi ookeani.
Esialgu kulges merereis tavapäraselt, kuid peagi hakkasid pardal viibinud inimesed haigestuma. Mõnel reisijal tekkisid tõsised hingamisprobleemid ning nende tervislik seisund halvenes kiiresti.
Haiguspuhang võttis traagilise pöörde, kui kolm inimest suri. Kokku tuvastati viirusega nakatumine 13 inimesel, kellest 12 nakkus kinnitati laboratoorselt ja üks juhtum loeti tõenäoliseks.
Juhtum vallandas rahvusvahelise tervisehäire ning uurimisse kaasati mitme riigi teadlased ja tervishoiuasutused.
Teadlased avastasid midagi erakordset
Alguses ei olnud selge, kuidas haigustekitaja laevale jõudis ja miks nakatusid inimesed, kes olid viibinud pikemat aega merel.
Uurijad tuvastasid, et haiguspuhangu põhjustas Andide hantaviirus.
Hantaviirused levivad tavaliselt näriliste kaudu. Inimene võib nakatuda näiteks siis, kui hingab sisse viirust sisaldavaid osakesi, mis pärinevad nakatunud näriliste uriinist või väljaheidetest.
Andide hantaviirus erineb aga enamikust teistest hantaviirustest ühe olulise omaduse poolest.
See suudab teatud tingimustel levida ka inimeselt inimesele.
Värskes uuringus analüüsiti haigete viiruseproove, nakatumise ajastust ja reisijate omavahelisi kokkupuuteid.
Tulemused näitasid, et viirus jõudis tõenäoliselt laevale ühe või mitme enne reisi nakatunud inimesega ning levis seejärel teistele reisijatele.
Üks haigestumine andis uurijatele olulise vihje
Eriti tähelepanuväärseks osutus ühe patsiendi haiguslugu.
Tema sümptomid ilmnesid alles 31. mail, ligikaudu 60 päeva pärast laeva väljumist Argentinast.
See ajavahemik oli pikem kui närilistelt saadud nakkuse hindamisel tavaliselt arvestatav maksimaalne peiteaeg.
Teadlaste hinnangul oli see oluline tõend selle kohta, et inimene ei nakatunud enne reisi maismaal, vaid sai viiruse tõenäoliselt hiljem teiselt nakatunult.
Seda järeldust toetasid ka viiruse geneetilised analüüsid.
Erinevatelt patsientidelt võetud proovides olid viirused omavahel väga sarnased, mis viitas ühisele nakkusahelale.
Haigus võib põhjustada eluohtlikku hingamispuudulikkust
Andide hantaviirus võib põhjustada hantaviiruse kopsusündroomi, mis on raske ja potentsiaalselt surmav haigus.
Nakatumise alguses võivad sümptomid meenutada tavalist viirushaigust.
Esineda võivad palavik, lihasvalu, peavalu, väsimus ja seedetrakti vaevused.
Haiguse süvenedes võib tekkida tõsine hingamisraskus, sest vedelik hakkab kogunema kopsudesse.
Raskematel juhtudel võib inimene vajada intensiivravi ja hingamisaparaadi abi.
M/V Hondiuse haiguspuhangus suri 13 haigestunust kolm, mis tähendab ligikaudu 23-protsendilist suremust selles konkreetses juhtumis.
See ei tähenda siiski, et iga nakatunu surmarisk oleks täpselt sama suur.
Viiruse jäljed viisid teadlased Argentinasse
Rahvusvaheline uurimisrühm soovis välja selgitada ka selle, kust haigustekitaja algselt pärines.
Geneetiliste andmete võrdlemisel avastati, et laeval levinud viirus oli lähedalt suguluses Argentina Patagoonias varem tuvastatud Andide hantaviirustega.
Eriti tähelepanuväärne oli seos viirustega, mida oli leitud Argentina Neuquéni provintsis juba 2018. aastal.
Teadlased uurisid ka esimeste haigestunute varasemat liikumist Lõuna-Ameerikas.
Selgus, et üks paar oli enne laevale minekut reisinud matkaautoga Argentinas ja Tšiilis.
Uurijad püüdsid rekonstrueerida nende teekonda, kasutades muu hulgas piiriületusandmeid ja teavet külastatud piirkondade kohta.
Siiski ei õnnestunud kindlaks teha täpset kohta, kus esmane nakatumine toimus.
Kas viirus on muutunud ohtlikumaks?
Üks olulisemaid küsimusi oli, kas laeval levinud viirus oli omandanud mõne uue omaduse, mis võimaldas sellel tavapärasest kergemini inimeselt inimesele kanduda.
Geneetilised analüüsid ei andnud selle kohta kinnitust.
Teadlaste hinnangul ei olnud tegemist uue, erakordselt nakkava viirusetüvega.
Pigem näitas juhtum, et juba varem tuntud Andide hantaviirus võib sobivates tingimustes põhjustada inimestevahelisi nakkusahelaid.
Selle viiruse levik nõuab üldjuhul tihedat või pikaajalist kokkupuudet nakatunud inimesega.
See eristab seda näiteks gripist ja paljudest teistest hingamisteede viirustest, mis võivad levida märksa hõlpsamini.
Maailma Terviseorganisatsioon kinnitas haiguspuhangu lõppemist
Kuigi haiguspuhang tekitas kevadel tõsist muret, suudeti nakkuse edasine levik peatada.
Maailma Terviseorganisatsioon teatas 2. juulil, et kõik teadaolevad lähikontaktsed olid läbinud vajaliku jälgimisperioodi ning uusi nakkusjuhtumeid ei tuvastatud.
Organisatsiooni hinnangul oli haiguspuhang selleks ajaks kontrolli alla saadud ega kujutanud enam ohtu rahvatervisele.
Värske uuring ei tähenda seega, et kruiisilaeval oleks praegu käimas uus nakkuspuhang.
Tegemist on kevadel toimunud juhtumi põhjaliku teadusliku analüüsiga, mille tulemused avaldati novembris teadusajakirjas Science.
Avastusel võib olla oluline mõju tulevaste haiguspuhangute uurimisele
Teadlaste hinnangul näitas juhtum, kui oluline on rahvusvaheline koostöö haruldaste ja ohtlike nakkushaiguste uurimisel.
Viiruse geneetilist materjali analüüsiti mitmes riigis ning tulemusi võrreldi patsientide haiguslugude ja võimalike nakkuskontaktidega.
Nii õnnestus taastada tõenäoline nakkusahel ja kinnitada, et viirus levis laeval inimeste vahel.
Samuti andis uurimine uusi teadmisi Andide hantaviiruse levikust Lõuna-Ameerikas.
Kolme inimese elu nõudnud kruiisilaeva tragöödia näitas, et ka haruldane viirus, mis tavaliselt levib näriliste kaudu, võib teatud tingimustel kanduda edasi inimeselt inimesele. Teadlaste sõnul aitab juhtumist saadud teave tulevikus sarnaseid haiguspuhanguid kiiremini avastada ja nende levikut peatada.